Mati Raamat: üldplaneering seab liikluses esiplaanile ratturid ja jalakäijad. Arvestada tuleb tehnoloogia muutumisega

Mati Raamat Foto: Sille Annuk

Uus üldplaneering kavandab mugavamaid liiklemisvõimalusi kõigile liiklejarühmadele, kuid transpordivõrgustiku arendamisel on esiplaanile tõstetud jalakäijad ja jalgrattaga liiklejad.

Linna peamagistraalide rekonstrueerimine ja suurte liiklussõlmede ümberehitus parandab ​​nii jalgsi, jalgratta kui ka autoga liiklejate liikumis​võimalusi.

Sõnastatud on põhimõte, et linnalises keskkonnas tänavaid rekonstrueerides luuakse jalakäijatele liikumisvõimalused mõlemal teepoolel. Kui võimalik kavandatakse jalgrattaga liiklejatele rattatee tee parempoolsesse serva. Väljaspool linnalist ala tuleb vähemalt ühele poole teed rajada teest haljasribaga eraldatud jalakäijate ja jalgrattaga liiklejate tee koos teeületuskohtadega.

Arvestades soovi nautida moodsaid elumugavusi, on teede planeerimisel lisaks liikumisvajaduste rahuldamisele kavandatud ruum ka sademevee ärajuhtimiseks ja tehnovõrkude rajamiseks.

Jalgrattateede võrgustiku planeerimisel on arvestatud energiamajanduse arengukava raames avalikustatud jalgrattastrateegia eesmärke.

Jalgrattateede võrgustiku kavandamise üks põhieesmärke on luua tõmbekeskuste vahel võimalikult otseste ühendustega marsruudid. Et Tartu linn on väga mitmekesine ka keskuste paiknemise poolest, kujuneb teede võrgustik küllaltki tihedaks ja haraliseks.

Endiselt on planeeringus mitu jalakäijatele ja jalgratturitele olulist silda üle Emajõe: Tuglase, Marja-Lubja, Rebase ja Ropka. Kõik need on plaanis jalakäijate ja jalgrattaga liiklejate sillana. Raudteeületuskohad, mille puhul eeldame eritasandilist lahendust, on senistele lisaks kavandatud Puidu, Vinkli, Vitamiini, Lehola ja Aardla tänavale.

Tartu põhjapoolne ümbersõit on keeruline liiklussõlm, mis hõlmab uut teed koos eritasandilise raudteeületusega Tähtvere külas ja silda üle Emajõe Ujula-Kvissentali asumiga külgneval alal.

Kogu jalakäijate ja jalgrattaga liiklejate tänavate ja teede struktuur on kavas arendada nii, et eri kiirusel liikujad oleksid üksteisest eraldatud kas ohutusribaga või kõrguse poolest.

Tänavavõrgu arendamise lahendustele avaldab mõju lisaks jalakäijate ja jalgrattakasutajate liikumisele ka pisiliikurite renditurg. Nimelt on lisaks jalgrattaringluse ja tõukerataste rendisüsteemide arendamisele kasvav huvi ka välja arendada näiteks tasakaaluliikurite rendisüsteem, mis järgnevatel aastatel ilmselt mõjutab liikluspilti.

Et bussiliinivõrgustik läbis hiljaaegu suure muutuse, siis selles kardinaalseid muudatusi ei ole kavandatud. Määratud on ala, kus peame edaspidi arendama kiiret ja kliendile mugavat ühistransporditeenust.

Oluline on ka lähivallad paremini siduda linna ühistranspordivõrguga. Üldplaneering peab tähtsaks liikuvuskeskuste kavandamist, mis võimaldaksid näiteks autokasutajatel vahetada linna äärealal transpordivahendit, et nad saaksid linnas asjad autota aetud.

Oluline on ka olla valmis isejuhtivate sõidukite tänavatele ilmumiseks.

Autoliikluse puhul on endiselt olulised suured liiklussõlmed linnalises keskkonnas, nende planeerimis-projekteerimisprotsessi jätkamine. Lisaks juba käesoleval aastal algavale Riia tänav – Ringtee ning Aardla tänav – Ringtee ristumisala ümberehitamisele on transpordiameti järgmiste aastate üks tähtsamaid objekte Tartu linna põhjapoolse ümbersõidu projekteerimine ja ehituseks sobiva lahenduse ettevalmistamine.

Tartu põhjapoolne ümbersõit on keeruline liiklussõlm, kus tuleb siduda linnatänavate võrk riigimaanteedega. Ümbersõidu eesmärk on lisaks Tartu linnast transiitliikluse välja suunamisele ühendada kolm riigimaanteed: Jõhvi-Tartu-Valga ja Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa põhimaanteed ning Tartu-Jõgeva-Aravete tugimaantee.

Ümbersõit hõlmab uut teed koos eritasandilise raudteeületusega Tähtvere külas ja silda üle Emajõe Ujula-Kvissentali asumiga külgneval alal. See liiklussõlm on võrreldav Tartu linna idapoolse ringteega, mis valmis 2017. aastal.

Tänapäeval on muutunud iseenesestmõistetavaks, et uute liiklusobjektide rajamisega paranevad nii jalgsi, jalgratta kui ka autoga liiklejate liikumisvõimalused. Oluline on ka olla valmis isejuhtivate sõidukite tänavatele ilmumiseks. See tähendab korrektset teekattemärgistust, nõuetekohaseid sidelahendusi ja muud toetavat taristut, mis on vajalik iseliikuvuse ohutuse tagamiseks.

Tartu üldplaneeringu avalik väljapanek on 20. maini Tartu veebilehel www.tartu.ee, raekojas Tartu infokeskuses ja Ilmatsalu huvikeskuses.