Emajõe võrgustiku ettevõtjad ja organisatsioonid koos abilistega koristasid möödunud nädalavahetusel saja kilomeetri ulatuses Emajõge ning eemaldasid loodusest 27 000 liitrit jäätmeid.
Talgulised puhastasid sada kilomeetrit Emajõge
Kõige rohkem oli prügi omavoliliselt rajatud telkimis- ja lõkkekohtades. «Üldiselt andsid tooni kõiksugu joogitaara, suitsukonid, vihmaussikarbid ning latikasöödad. Jäi mulje, et jõe ääres käiakse nii, nagu viimast korda tuleks – kogu praht käib üle õla põõsastesse,» ütles talgujuht Jüri Ummik.
Seevastu Tartu linnas jõe ääres ja kallasradadel oli prügi võrdlemisi vähe. «Tahaks väga loota, et Tartu inimesed ongi oma koduümbrust rohkem väärtustama hakanud ja samasugust või veel prügivabamat seisu näeb ka järgmistel aastatel. Puhtasse loodusesse on inimesel psühholoogiliselt raskem asju visata,» rääkis lodjakoja talgujuht Karoliina Lass.
Emajõe ääres tehtud talgud olid olulised ka teadlikkuse süvendamiseks, sest talgute ajal kaasas keskkonnaamet ka kaldal olnud kalamehi koristusse. «Loodusesse minnes tuleb meeles pidada, et mida jaksad loodusesse viia, tuleb jaksata ka koju tagasi tuua! Jäätmete koht ei ole looduses, sest see võib olla ohtlik toiduotsingul olevatele metsloomadele, samuti lindudele ja kaladele ning inimesele endale,» sõnas keskkonnaameti järelevalveosakonna Tartumaa büroo juhtivinspektor Kristi Loit.
Tartumaa arendusseltsi koordineeritavasse Emajõe võrgustikku on kaasatud üle 30 organisatsiooni avalikust, era- ja mittetulundussektorist. Talgutel lõi kaasa üle 130 inimese. Koristati kõiki koroonaviiruse leviku tõrje reegleid järgides.