/nginx/o/2017/03/03/6402519t1hc278.jpg)
Kui jääminek tähendab kalameestele kevadise püügihooaja algust, siis keskkonnainspektorid püüavad pärast jääminekut Peipsist triivima jäänud nakkevõrke.
Tuul lükkas jääpudru Peipsi rannikuvette koos triivima jäänud võrkudega
Siin alumisel pildil on Mustvee kontori inspektorid reede hommikul, kui nad Peipsilt tagasi sadamasse jõudsid. Paadis olev võrguhunnik kaalus üle 300 kilogrammi.
:format(webp)/nginx/o/2021/05/03/13758633t1h57a5.jpg)
Keskkonnaameti peainspektor Ivo Kask kommenteeris, et enne jää lõplikku sulamist tõi tuul viimase jääpudru Mustvee ja Kallaste kanti ning koos selle jääsupiga purjetas sinna ka hulk vanu võrke.
:format(webp)/nginx/o/2021/05/03/13758680t1h47a8.jpg)
«Need paadis olevad võrgud on siia jõudnud Venemaa poolelt, osadel Venemaa märgistusedki küljes,» selgitas ta.
«Kui võrgud nähtavale ilmuvad, ei saa ootama jääda tragimise talguid mai lõpus ja juuni alguses, mil suuremate kalade kudeaeg on lõppenud, vaid peame need ikkagi kohe välja võtma ja ära tooma.»
Vanu võrke on Peipsi ja Lämmijärvest pärast jääminekut avastatud ja veekogust eemaldatud 20 erinevast kohast. Võrke on hinnanguliselt kokku 54 tükki.
/nginx/o/2021/05/03/13758635t1hf5b1.jpg)
Inspektorid eemaldavad taolisi triivima jäänud nakkevõrke järelevalvetöö kõrvalt. Ivo Kase sõnul on see aeganõudev ja mahukas ettevõtmine, aga neid risuvõrke ei saa jätta niisama vette triivima, sest need ohustavad nii kalavarusid kui ka veesõidukeid. Loodetavasti õnnestub sellegi suve algul suuremat sorti tragimise talgud korraldada, usuvad inspektorid.
Tragimine tähendab spetsiaalse ankru ehk tragiga põhja läbi kammimist ja kadunud asjade, selles kontekstis siis uppunud võrkude otsimist ja üles tõstmist. Keskkonnainspektsioon korraldab Peipsi järve risuvõrkudest puhastamist 2006. aastast alates. 1. jaanuarist 2021 ühines keskkonnainspektsioon keskkonnaametiga.
:format(webp)/nginx/o/2021/05/03/13758702t1hbf32.jpg)