Esmaspäevast saab kunstide keskuses vaadata galerii viimast näitust

Fotonäitust saab näha vanas anatoomikumis. Foto: Margus Ansu

Esmaspäevast, 3. maist saab vanasse anatoomikumi vaatama minna fotograaf Peeter Langovitsi näitust «Tagasivaade – Pariis 1991, 1992», mis Tartu ülikooli kunstide keskuse peatse sulgemise tõttu jääb galeriis viimaseks.

Näitus on valminud koostöös Prantsuse instituudiga Eestis ning pühendatud Eesti-Prantsuse diplomaatiliste suhete 100. aastapäevale (1921–2021). Eksponeeritud fotod kujutavad Pariisi ja emotsioone sellest linnast eestlaste jaoks märgilisel perioodil – vahetult pärast iseseisvuse taastamist, kui piirid avanesid.

«Olen hingelt tänavafotograaf, elujäädvustaja, kes püüdes osaleda märkamatult vaatlejana kirevas ja kordumatus tänavateatris, otsib hetki, mis väljendaks minu suhet ümbritsevaga,» sõnas Peeter Langovits.

«Ammune unistus oli külastada Pariisi, suurlinna, millest olin näinud palju suurepäraseid jäädvustusi fotokunsti klassikutelt. Hinges oli soov tunnetada metropoli argirütmi, nautida hetkekski seal valitsevat atmosfääri,» lisas ta. 

Langovits lausus, et sattus pärast Eesti taasiseseisvumist Pariisi kahel järjestikusel aastal detsembrikuistel tööreisidel ning töövälisel ajal tutvus ta linnaga seal sihitult ringi uidates, jäädvustades kõike, mis meeli erutas.

«Nii arhitektuuri kui inimesi tänaval, argisituatsioone ja kõige tavalisemaid asju. Kuigi olen ka hiljem Pariisis viibinud, mõjub toona jäädvustatu erilisena – need olid esmaemotsioonid, see oli sõõm vabadusest, mulle võõrast ja lõputuna tunduvast keskkonnast.»

«Idee koostada retrospektiiv Pariisist sobis hästi täiendama näitusesarja «Tagasivaade», mida olen viimastel aastatel korraldanud. Ma ei tee siin suuri üldistusi ei Pariisist ega prantslastest, pigem pakun näitusega äratundmisrõõmu ja võimalusi märgata aastatega toimunud muutusi, aga sedagi, et turistimagnetite kõrval võib leida palju põnevat,» lausus fotograaf. 

Peeter Langovits (snd 1948) on töötanud pressifotograafina üle 30 aasta. Aastatel 1987–1995 ETA (Eesti Telegraafiagentuur) fototoimetuse peatoimetajana, 1995–2014 Eesti suurima päevalehe Postimees fotoreporterina ja seejärel siiani vabakutselise fotograafina.

Paljude dokumentaalsete fotonäituste autorina on ta pühendunud eelkõige igapäevaelu jäädvustamisele sooviga fotode kaudu käsitleda meie suhteid kiiresti muutuvas keskkonnas. Langovits esindab niinimetatud subjektiivset dokumentalismi ja põlise linlasena on linn olnud temale inspiratsiooniallikas.

Ta on osalenud aastast 1973 enam kui 350 näitusel või konkursil ning korraldanud üle 70 isikunäituse nii kodu- kui välismaal.