Suure külmaga tasub linnas vältida hommikusi ja õhtusi jalutuskäike, sest inversiooni tõttu tekib mõneteistkümne kuni mõnekümne meetri kõrgusel nähtamatu õhkkatus, mis vangistab suitsugaasid maapinna lähedale.
Käre pakane toob linna paha õhu
1. veebruar 2012, 09:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Harilikult on kõrgemad õhukihid jahedamad ning alumised soojemad. Pakasega, eriti kui sellega kaasneb tuulevaikus, muutub pilt vastupidiseks. Külm õhk seisab maapinna lähedal ning koos sellega ka ahjude ja väikekatelde põlemisjäägid.
«Suurte katlamajade suitsu see ilmastikunähtus tavaliselt ei puuduta, sest nende korstnad on enamasti inversioonikihist kõrgemal,» selgitas Keskkonnauuringute Keskuse õhukvaliteedi juhtimise osakonna juhataja Erik Teinemaa.
Üha rohkem tolmu
Esmaspäeval näitas Tartus Kalevi ja Lina tänava ristmiku lähedal paiknev seirejaam, et ülipeentolmu osakeste ööpäeva keskmine sisaldus õhus ületas soovitusliku taseme, 25 mikrogrammi kuupmeetris.
See on Euroopa Liidus kokku lepitud ohtliku ja ohutu tolmususe piir, mille liikmesriigid plaanivad kehtestada ametlikult 2020. aastaks. Ülipeentolmuks loetakse kuni 2,5-mikromeetrise läbimõõduga osakesi.
Erik Teinemaa nentis, et temperatuuri jätkuv langus muudab õhu kvaliteedi ilmselt veel kehvemaks, nii et ka ülipeentolmust suuremate osakeste, kuni 10-mikromeetrise läbimõõduga osakeste sisaldus õhus läheneb ohutu ja ohtliku piirile, 50 mikrogrammile kuupmeetris.
Samal ajal tolmususe kasvuga suureneb ka näiteks vähiriski soodustavate polüaromaatsete süsivesinike ning vingugaasi sisaldus õhus.
Kui peentolmu piirväärtust on ületatud rohkem kui 35 päeval aastas, tuleb aru anda Euroopa Komisjonile. Kui piirväärtust ületatakse mitu korda aastas, võib järgneda trahv. Tallinna vastu algatas Euroopa Komisjon 2008. aastal rikkumismenetluse, Tartu on ületanud piirväärtust vähem kui 20 päeval aastas.
Erik Teinemaa sõnul pole peentolmu ning muid saasteaineid sisaldav sudu enamasti vahetult tervisele ohtlik, vaid kuhjuva mõjuga. Tartu Ülikooli tervishoiuinstituudi lektor Hans Orru lisas, et tervel inimesel võib esineda näiteks ajutist silmade kipitust või köhahooge.
«Otsesed mõjud ilmnevad suhteliselt vähestel, aga näiteks kroonilise astma põdejail suureneb risk astma ägenemiseks, infarktiriskiga inimene võib saada infarkti koosmõjus madala temperatuuriga,» rääkis Orru.
Puhas ahi, hea kütus
Inversioon pole üksüheselt seotud temperatuuriga, sõltudes palju tuulest. Tavaliselt kaasneb madala temperatuuriga aga ka tuulevaikus.
«Pärast päiksetõusu olukord paraneb, sest maalähedane õhukiht soojeneb ja inversioonikiht kerkib ülespoole,» selgitas Erik Teinemaa.
Teinemaa kinnitusel on paikse õhusaaste vähendamise valem lihtne: kvaliteetne kütus, näiteks eeskujulikult kuivad küttepuud, ning optimaalne hapniku pääs koldesse. Kombineeritult puhastatud korstna ja lõõridega tagab see täielikuma ehk puhtama põlemise.