Gea Kangilaski: Kust sa, lilleke, siia said?

Gea Kangilaski Foto: Sille Annuk

Pealkirjas toodud filmiklassikast tuntud, kuid rahvasuus ammu banaalsuseks muutunud küsimuse esitas üks riigikogu liige meie peaministrile. Kas see riigikogu liige teadis, mis teemat parasjagu riigikogu saalis käsitleti? Kas tal oli sellel teemal mingi sisuline arvamus? Stenogrammist see ei selgu.

Niisugust poliitikas osalevate naiste pisendamist kasutavad meespoliitikud väga palju. Sellel on üks selge eesmärk: rõhutada enda tähtis mees olemist. Mees on poliitikas tihtipeale nii tähtis, nii tark ja nii õigust täis, et ta rõhutatult loobub naistega diskuteerimast või väitlemast. Mis see naise sõna ikka on, vaat andke mulle mees pulti, siis alles räägiksime, väljendab selline mees kõigiti. Mehele tihti ei loe, et puldis olev naine on ilmsesti teinud olulisele positsioonile jõudmiseks kõvasti tööd. Pea alati rohkem kui samalaadsel positsioonil mehed, sest naised ju teatavasti paljude meelest siiski poliitikasse kuigivõrd ei sobi. Sest ikkagi naised ju, nende pärusmaa on köök, lapsed, ühiskonna madalapalgalised tööd!

Muidugi on see meespoliitikule väga mugav. Midagi sisukat ei tarvitse ju kõnelda, ei pea põhjalikke eelnõude seletuskirju, komisjoniprotokolle või uuringuaruandeid läbi töötama, seisukohta kujundama ja seda väideldes kaitsma. Mehel on poliitikas lihtne mõjukas, mehelik ja arukas paista, piisab vaid kiiresti leida saalist üks naine ja end tema suhtes mehem olemises esile tõsta. Näiteks tuletada end mehena meelde naise säärejooksu kommenteerides või mainida, et algav kevad on naised õige lille löönud.