/nginx/o/2017/03/03/6402519t1hc278.jpg)
/nginx/o/2012/01/26/929100t1h73da.jpg)
Hingehoidja Naatan Haamer ning kliiniline psühholoog Kristi Esperk pakuvad nõustamisfirmas Katriito leinaravi. Rühma oodatakse neid, kes on kaotanud lähedase inimese enam kui neli kuud tagasi.
Nõustajad pakuvad leinas tuge
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Naatan Haamer ja Kristi Esperk loodavad kokku panna paraja, mitte enam kui kaheksast inimesest koosneva rühma, kes hakkab eelseisval kevadtalvel koos käima viis korda. Need korrad on 29. veebruaril, 14. ja 28. märtsil, 11. aprillil ja 9. mail kell 18.30–20.
Minevik väsitab
«Kõik, kes liituvad, peaksid kohal saama käia kõik korrad,» kommenteeris Naatan Haamer. «Iga kord on tähtis, vaid nii on leina sõlmpunktid võimalik ükshaaval läbi käia.»
Haamer nõustus, et loomulikult saavad inimesed väga paljude asjadega elus iseseisvalt hakkama ega vaja alati abi – nii on ka leinaga.
Leinarühmi on Tartus teisigi, nemad nõustamisfirmas Katriito pakuvad välja oma võimaluse.
Aastaid hingehoidja ja kriisinõustaja tööd teinud Naatan Haamer selgitas, et leinates võib inimene mõnikord kinni jääda. Ta võib kulutada kõik oma mõtted, tähelepanu ja energia mineviku ning selle järele igatsemise peale.
Nii on kerge tulema väsimus, lootusetus ja tühjusetunne, mis omakorda võib tekitada raskusi tööl ja muresid tervisega.
Muret saab jagada
Leinarühma võti on Haameri sõnul see, et seal saab inimene jagada saatusekaaslastega oma läbielamisi.
«Vahetevahel on päris hea, kui kuuled teiste kogemusi ja saad nõu,» märkis ta. «Leinarühmas on võimalik arutleda ka teemade üle, mida ühiskonnas eriti sageli ei puudutata ning mille puhul kohtab mittemõistmist – see teeb veel rohkem haiget. Palju esineb lihtsalt haletsust, mida keegi meist ei soovi.»
Ka on oluline, et inimene oskaks elus seada uusi eesmärke ning hakkama saada igapäevamuredega.