/nginx/o/2021/04/20/13736957t1h1089.jpg)
Inimesed on mikroobidega koos elanud juba miljoneid aastaid. Mikroobide elurikkuse saladuste jälile oleme aga hakanud jõudma alles viimastel aastatel, kuna neid palja silmaga nähtamatuid liike saab looduses edukalt määrata vaid hiljuti arendatud molekulaarsete meetodite abil.
Mikroorganismidel on oluline roll inimeste vaimse ja füüsilise tervise toetamisel, sealhulgas immuunsüsteemi tugevdamisel. Kui mikroorganisme meie sees ja ümber napib, suureneb allergiate ja autoimmuunhaiguste tekkimise oht. Suur hulk inimesi elab linnades ning kokkupuude elurikka loodusega võib jääda väheseks.
Teadlastele ei ole aga seni täpselt teada, milline on mullamikroobide seisund linnades ning kuidas aitab linnaruumi kujundamine hoida ja suurendada mikroorganismide jaoks soodsaid tingimusi.
Selleks, et osata teha linnakeskkonna kavandamisel nii elurikkust kui ka linnaelanike tervist toetavaid otsuseid, on Tartu ülikooli teadlased võtnud ökoloogia ja maateaduste instituudi botaanika professori Meelis Pärteli juhtimisel ette Tartu linna mullas peituvate mikroobide ulatusliku analüüsimise.
«Kaardistame Tartu mullas leiduva elurikkuse. Kui saame teada, millistes tingimustes on heade mikroobide hulk suurim, on võimalik seda tulevikus linnade kavandamisel ja linnaelanike tervise toetamisel arvestada,» selgitas Meelis Pärtel. «Samuti soovime teha kindlaks, kas eelmisel aastal maastike elurikkuse hindamiseks loodud Rohemeeter suudab mõõta ka mikroobide elurikkust.»
Uuringus tehakse tihedat koostööd Tartu ülikooli kliinikumi lastearstidega, kes on pediaatria professori Vallo Tillmanni eestvedamisel uurinud pikka aega keskkonna mõju laste allergia, 1. tüüpi diabeedi ja muude immuunvahendatud haiguste kujunemisele.
«Teame, et kokkupuude liigirikka keskkonnaga elu alguses mõjutab lapse immuunsüsteemi arengut ja võib vähendada haigestumist astmasse. Selle uuringuga soovime teada saada, kus on häid mikroobe Tartu linnas kõige rohkem, missugune on lasteaedade ja koolide õuealade liigirohkus ning kas need on seotud inimeste tervisenäitajatega,» rääkis Tillmann.
Uuringust «Tartu – heade mikroobide linn» saadavaid tulemusi ootab pikisilmi ka Tartu linn, kes seisab hea oma elanike tervise ja heaolu eest.
Tartu abilinnapea Gea Kangilaski ütles, et oodatavad tulemused annavad olulisi sõnumeid linlaste tervise kohta ja lisateavet edasiste linnaplaneerimise otsuste tegemiseks. «Tartus kui nutilinnas ongi seesugune teineteist toetav koostöö möödapääsmatu ja ääretult oluline,» sõnas Kangilaski.
Proove on teadlastest ja üliõpilastest koosneval töörühmal plaanis koguda muu hulgas nii parkidest, era- ja avalikest aedadest, koolide ja lasteaedade ümbrusest, spordiväljakutelt kui ka siseruumide lillepottide mullast. Kõik kogutud proovid sisestatakse Tartu ülikooli loodusmuuseumi arendatava nutirakenduse Legulus kaudu Eesti elurikkust koondavasse portaali eElurikkus.
Ettevõtmine on osa tegevusest Eesti maaülikooli professori Ülo Niinemetsa juhitavas teaduse tippkeskuses EcolChance, kus Tartu ülikooli meeskonda juhib taimeökoloogia professor Martin Zobel.
/nginx/o/2024/10/18/16427064t1h12ce.png)