P, 3.07.2022

Antti Roose: kartograafiline kiirkursus Tartu elamuarengust

Antti Roose
, üldplaneeringu ekspert, linnageograaf
Antti Roose: kartograafiline kiirkursus Tartu elamuarengust
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Antti Roose
Antti Roose Foto: Mihkel Maripuu

Sissejuhatus ainesse

Üldplaneering on keeruline. Kümneid kaardikihte, ka üksteise otsas kohakuti, osa ranges geomeetrias, osa pehmemalt.

Linnakeskkonnas jälje ajamine eeldab erialatausta, aga oma tagahoovi muutuse loeb süvenev linnakodanik kindlasti välja nii kaardilt kui kodukvartalist. Et poliitiline konjunktuur ei sildistaks seda süvakaardiks, sest allhoovustes vastanduvad avalikud ja erahuvid, üksteise kohale kihistuvad linnavõimude tahteväljendus, urbanistlik idealism, aga ka pika idandamisega eurorahaseeme ning kehtivates planeeringutes ehitusõigusena suuremad arendusprojektid.

Tegelikult võib linna jagada kolmeks: kasvualad, mis ametlikus keeles arengualad; uuendusalad, mispuhul räägitakse tihendamisest ja linnauuendusest, ning kaitsealad, kus väärtuste hoidmine rangelt seaduskirjas või jõustatud kohalike aktidena.

Sellest kujundati planeeringuline tervik, kuidas linna edasi liigestada praeguste mustrite põhjal, mismoodi suunata maakasutuslikult linnaprotsesse, milliseid otstarbeid ja kasutustingimusi muuta.

    
    Foto: Allikas: Tartu Rahvastiku- Ja Elamuprognoos 2040, Tartu ülikool

Elamumaad – tibukollane

Vaatame linnamustris tõele näkku – suuremaid elamuarendusi saab võtta äärelinnas, kus rohkem vaba maad. Seda kinnitab ka viimaste aastate arenduskiirendus äärelinnas ja eeslinnavööndis.

Tartu laienemine jätkub täpselt samas võtmes, nagu seda geograaf Edgar Kant on oma 1924. aasta uurimistöös kirjeldanud: «Tõmpjaskiireliselt tungib see ümbrusesse, ulatudes lõunakaarel oma südameosast eriti kaugele», tänapäeval Ülenurme ja Räni suund.

Kasvuruumi on linnaservas: Ränilinnas, Kvissentalis, Tallinna maantee väljasõidul Tähtveres, ikka veel ka Ihastes ning Ihaste-Annelinna vahelistel väljadel.

Eeslinnavööndis saab elamuarenduseks rohelise tule Kandiküla-Rahinge-Ilmatsalu suund, kus on osalt olemas vajalik taristu, Märja-Haage-Rõhu suund, kus juba on kompaktne asustus ja uue aja liikuvustaristu, ning Tähtvere ja Vorbuse suund, mis seob ruumiliselt olemasoleva tihehoonestusega Vorbuse küla linnaga. Ühtlasi kasvab seal pilvelõhkuja ümber edasi ärilinnak.

Väärtuslikke, suure boniteediga põllumaid on näpistatud minimaalselt, kui asustusmuster või ehitusõigus on nagunii juba põllumassiivi tunginud.

Sada tuhat tartlast ja 6500 uut kodu võiks olla 2040. aasta perspektiivis realistlik. Kas siis saab linn täis? Sugugi mitte, elamuprognoosi ja hoonestustiheduse põhjal jääb siis hoonestamata elamumaa varuks Tartu linnas seitse tuhat eluruumi, pluss endise Tähtvere valla alal kaks tuhat eluruumi.

Kogu Tartu linnapiirkonna elamuarenduse aastamahuks ei saa eeskätt üle 900 uue eluruumi pakkuda. Rahvast lihtsalt pole, isegi kui mingi osa vanast elamufondist hüljata.

Kindlasti on Tartu linn elamuarenduses üha teravamas konkurentsis eeslinnaga, aga seni on arvuliselt püsinud linn eeslinna tormakal kasvul kannul, linna eeslinna suhtes 3:4. Aga viimase nelja aastaga on elamuturul suurenenud eeslinna maht 35 protsendilt 42 protsendile.

2020. aasta buumilaines sai linnapiirkonnas valmis rekordiliselt tuhat viissada uut kodu. Pikaajaliselt ei saa see arv olla üle üheksasaja. Rahvast lihtsalt pole, isegi kui mingi osa vanast elamufondist hüljata. Lõuna-Eesti rändetagamaa ja suuremad vanusepõlvkonnad on ammendumas.

Elanikkonna kasvatamiseks tuleb Tartul lihtsalt rohkem ülikoolide lõpetajaid siia elama meelitada. Kui palju rahvast nii-öleda annelinnadest niinimetatud põllu peale ridaelamutesse ja uutesse korteritesse kolib, ei sõltu Tartu linnast.

Arengualad – lilla viirutus

Uute arengualadena jääb silm pidama kaardi keskel, ja mis hullem, linna keskel laiutaval raudteemaal. Raudtee on olnud läbi aegade riik riigis. Tehnokraatlikest barjääridest tuleb poliitilisel tahtel läbi murda, et see relssidega kaetud plats – kaubajaama näeb seal harva ja vähe – muutuks linnaks, avamas Maarjamõisa linnakut kesklinna.

Tartu vald lasi Mõisapargi hoonestuse käiku. Linnamaad magasid stardipaugu, ERMi avamise maha ning tukuvad pakkudel.

Teise arengualana pannakse linn kasvama Jaamamõisas ja Raadil. Need suures osas demilitariseeritud platsid, mis seni potipõllumeeste, koerte ja hobuste kasutada, kehastavad polkovniku leske, keda siiani segavad heroiline minevik ja akuutsed ihuhädad. Tartu vald lasi Mõisapargi hoonestuse käiku. Linnamaad magasid stardipaugu, ERMi avamise maha ning tukuvad pakkudel.

Kolmandana on arengupotentsiaal mitmetel hektaritel tööstusjärgsetel maadel ümber Jõe keskuse Sõbra tänava otsas. Jõe asum peaks väljendama 21. sajandi linna selle linnamugavuste ja elukorralduse innovatsioonis, loomas ühtlasi uut keskkonnasuhet seal Emajõe kaldal. Ka ilma Ropka sillata, millest on muidugi tartlastel kahju, soise lammi Natura väärtuste säilitamise nimel. Emajõgi on loodusliku barjäärina muutunud üha loomulik-lahutamatuks osaks linnast, jõeliiklus on taastunud, kallastel voogab kergliiklus ja saalivad sportlased, võetakse õhuvanne, tantsitakse ka tangot, tehakse väike õlu. Jõe asumi asustamine mõne tuhande uuselanikuga võiks tuua päevakorda jõetrammi.

    
    Foto: Allikas: Tartu Rahvastiku- Ja Elamuprognoos 2040, Tartu ülikool

Kesklinn – kirsipunane

Kesklinnast saab sõltuma kogu linna, veelgi laiemalt Suur-Tartu areng. Professor Tiit Tammaru juhtimisel Tartu ülikooli geograafide koostatud Tartu linna rahvastiku- ja elamuprognoos 2040 käis välja Suur-Tartu stsenaariumi, milles omakorda avaldub äärelinna ja linnauuenduse allstsenaarium. Linnaasumid jagasime kasvavateks, uuenevateks ja kestlikeks. Kesklinna tugevdamine on linnauuenduse allstsenaariumi alus.

Linnauuendus saab tugeva tõuke kliima- ja energiapoliitikast, senisest märksa suurema kaalu omandab korter­elamute renoveerimine. Linnakuvandis kuhtub nõukaaeg. Ka Tartus hakkab vanu tüüpkortereid tühjaks jääma. Siselinna elamuarengut määratleb suhteliselt suure arendusmahuga äärelinna allstsenaarium, mida üldplaneeringu kaardil väljendavad kollased areaalid.

Kliimapoliitika muudab põhjalikult 2020. aastatel linna ja linnaelu, mis omakorda sõltub otseselt tartlaste liikuvusest, kus me elame, kuhu me läheme jala, jalgratta, bussi või autoga. Uuskvartalid ja -asumid peavad saama kohe linnaga sidusaks rattatee- ja bussivõrguga. Poodide, koolide, büroohoonete asukohavalikud peavad võtma arvesse potentsiaalset süsinikuheidet.

Tark linn muutub linnaarenduses ja -halduses järjest sisulisemaks ja praktilisemaks senise katsetusliku ja turundusliku kõrval. Ülikoolilinnas võiks olla rohkem tarka linna. Pikemalt ette vaatamise tarmu täiesti praktilistes maakasutuse ja linnaruumi funktsioonides väljendab täna avalikustamisele pandud Tartu üldplaneering. Mis veel, mis teisiti, esita ettepanek digiraamatu üleval paremas nurgas.

Tartu üldplaneeringu avalik väljapanek on tänasest 20. maini Tartu veebilehel www.tartu.ee, Tartu infokeskuses raekojas ja Ilmatsalu huvikeskuses. Arvamusi saab esitada üldplaneeringu digiraamatu ja selle veebirakenduse kaudu.

Märksõnad
Tagasi üles