Alar Karis: paberil skulptuuripark

Alar Karis. Foto: Margus Ansu

Ühel varajasel kevadhommikul kolm aastat tagasi sain Tartu kunstimuuseumi skulptuurikogu hoidjalt Heiti Kulmarilt kirja, milles ta tundis muret, et nende kogudes on küll arvukalt väärtuslikke ja esinduslikke skulptuure Eesti kunsti suurkujudelt, kuid päevavalgust või näitusesaali näevad need teosed kahjuks harva.

Eesti Rahva Muuseumi ja Tartu kunstimuuseumi vahel sõlmitud lepingu järgi pidid kõik kunstimuuseumi varad liikuma «ajutiselt» ERMi hoidlatesse ning skulptuurikogu vanasse Raadi mõisa kompleksi, mida ümbritseb park. Sellest tulenevalt käis kunstimuuseumi koguhoidja välja äärmiselt väärt mõtte: kuna park on piiratud territoorium, on võimalik seal eksponeerida teoseid, mis lisaks ühelt poolt pargis jalutajatele esteetilist ja hariduslikku kogemust ning teisalt täiendaks ERMi külastajate näituse­elamust vabas õhus.

Nii jõudsimegi ühisele arusaamale, et mõlemale poolele ning, mis tähtsamgi, linnarahvale ja külalistele on kasulik luua Raadi mõisa hoonete ümbrusse avalik skulptuuripark. Kuna toonane muuseumijuht Signe Kivi ja ka linn tõrjusid ettepanekut kasvõi korragi arutada nüüdisaegse Tartu kunstimuuseumi võimalikku ülesehitamist Raadi mõisa hoone varemetele, siis on skulptuuripargi idee pisike, aga oluline alternatiiv mõisapargi unikaalsust esile tuua.