FOTOD ⟩ Keskpargi ala kannab endas hindamatut kultuuripärandit

See foto on üks kolmest, mille jäädvustas 1920. aastate alguses Eesti kaitseväe lennuväes teeninud geodeet Herbert Muischneek. Ta kasutas seda pilti muu hulgas oma 1929. aastal kaitstud magistritöös aerofotogeodeesiast. Foto: EKLA fotoarhiiv

Tartu keskpark on juba mõnda aega tuliste vaidluste keskmes. Ükskõik kas sinna kerkib tulevikus kultuurikeskus või rajatakse uus vabaõhuala ajaveetmiseks, tasub meeles pidada, et see kõik ei tule tühjale kohale.

Kõnealune paik on aja- ja kultuuriloo pärand, millega on lähemalt või kaugemalt seotud hulk õigusjärgseid omanikke. Keegi neist ei saanud Eesti iseseisvuse taastamise järel oma vara tagasi – selleks, et okupatsiooni ajal loodud park säiliks.

Tartu sai teise maailmasõja ajal esimese purustava hoobi 1941. aasta juulis, kui Ülejõe linnaossa taganenud punaarmee pommitas linna suurtükkidest. Tule levikut soodustas tol korral muu hulgas südalinna poodides süttinud kaup. Leegid levisid nii Aleksandri kui ka Turu tänava suunas ja tungisid tihedalt asustatud Kauba ja Uueturu tänava vahel olnud kvartalisse.