Indrek Ranniku: üldplaneering on kõigile tartlastele

Indrek Ranniku Foto: Margus Ansu

Vaielge aga ajalehes, televisioonis ja Facebookis oma suurte sildade, magistraaltänavate läbimurrete, kõrghoonete, arhitektuurivõistluste, rohevõrkude, kultuurikeskuse, tarkade töökohtade, regionaalarengu, tuleviku ühistranspordi üle. Need on kauge tulevik ja tähtis, kuid minu igapäevaelu see ikkagi ei puuduta. Nii võivad paljudki tartlased mõelda, kui meedias toimuvad suuri objekte puudutavad arutelud.

Kuid linnaplaneerijad rõhutavad: üldplaneering pole vaid suurte, kogu linna ja Lõuna-Eestit puudutavate ruumiliste otsuste langetamise vahend. Üldplaneeringuga antakse detailplaneeringu koostamise või projekteerimistingimuste väljastamise lähtetingimused ühel või teisel moel siiski igale krundile linnas. Üldplaneering on väga mitmekihiline ja valdkondade suur hulk esmapilgul raskesti hoomatav, aga tegelikult on ülesehitus lihtne: välja on selgitatud peamised kõiki elanikke puudutavad küsimused, aga ka riigi huvid linnas.

Need puudutavad näiteks looduskeskkonna elujõulisust ja elanike tervist, turvalisust ning heaolu, sh linna konkurentsivõimet, Tartu linna ja Tartu maalise piirkonna sidumist, liikuvust, haridust, linna identiteeti, sh ajaloolise ja kultuurilise keskkonna arengut tagavaid väärtusi. Avalikest huvide ja väärtuste loetelu ei ole lühike. Neist aga tulenevadki piirangud maa kasutamisel ja ehitamisel. Osale need meeldivad, osale mitte, midagi pole teha. Mõni kinnistu saab rohkem arendamisvõimalusi, mõni vähem.