Ilmade soojenedes sagenevad rattavargused (1)
12. aprill 2021, 13:52
/nginx/o/2020/10/27/13438339t1hd607.jpg)
Esimesed kevadised nädalad on tänavatele toonud palju kergliiklejaid. Politseikapten Tauno Pärli tuletab rattahooaja algul meelde, mida rattaomanikel tasuks silmas pidada.
Tartu politseijaoskonna politseikapten Tauno Pärli rääkis, et viimaste lumevabade nädalate jooksul on linnapilti suurel määral lisandunud mitmesuguseid kaherattalisi.
«Paraku on vastalanud kaherattaliste hooaja jooksul juba juhtunud üksjagu ebameeldivaid olukordi. Näiteks jäi oma elektrijalgrattast mõni päev tagasi ilma tartlane, kes selle Kastani tänaval vastutustundlikult küll lukustas, kuid sellest hoolimata keegi selle ära varastas,» kirjeldas Pärli.
Ta sõnas, et valdavalt varastatakse lukustamata rattaid lukustamata kuuridest, esikutest ja keldritest, seega on oma vara kaitsel hädavajalik teha kõrvaliste isikute juurdepääs sellele võimalikult keeruliseks. «See tähendab, et oma hinnaline vara tuleb lukustada, niisamuti tuleb lukku panna kuuride ja keldribokside uksed. Lisaks soovitame investeerida korralikku rattalukku, mida oleks raskem lõhkuda, sest nii on vargal kauem pusimist, risk vahele jääda suurem ning ta võib vargusest loobuda,» selgitas Pärli.
Jalgrattaid lukustades tuleb lukk kinnitada kindlasti ümber rattaraami ja posti nii, et jalgratast ei saaks kätte näiteks posti üles tõstmise või esiratta eemaldamise teel, kus lukk libiseb esihargi küljest maha ja jääb sinnasamasse posti külge.
Linnas on soovitatav ratas võimaluse korral kaamera vaatevälja parkida. Pärli rõhutas, et on igast vargusest tuleb politseile teada anda, sest korrakaitsjad üksi ei suuda tõenäoliselt kõiki rattavargusi avastada ja seetõttu on väga oluline, et kogukond ja politsei oleksid selle teadmise osas ühes inforuumis.
Kaherattalistega seoses tõstis Pärli esile veel ühe murekoha, mis vajab kevadel alati üle rääkimist ja meelde tuletamist. Need on jalgratturite osalusel juhtuvad liiklusõnnetused, mida on juba sel kevadel ette tulnud.
«Vältimaks liiklusõnnetusi tuleks kõigil kaherattaliste juhtidel oma teadmisi ja oskusi hooaja algul värskendada. Olgu tegu mistahes sõiduvahendiga, alati tuleb valida sobiv sõidukiirus, kasutada turvavarusust, olla tähelepanelik ja arvestada teiste liiklejatega,» sõnas Pärli.
«Kergliiklejail tasub arvestada, et nad on liikluses haavatavam pool ning seda valvsamad ja hoolsamad peavad nad olema. Kergliiklejail tuleb võtta kasutusele kõikvõimalikud abivahendid, mis teevad neid rohkem nähtavaks-kuuldavaks: näiteks jalgrattur on paremini märgatav helkurite ja tuledega. Jalgrattal peab olema ees valge ja taga punane ning vähemalt ühe ratta mõlemal küljel kollane või valge helkur, samuti töökorras pidur ja signaalkell. Elektritõukerattal peab olema samuti töökorras pidur või pidurdamist võimaldav süsteem, ees valge ja taga punane ning külgedel kollane, punane või valge helkur või tuli,» loetles Pärli lihtsaid samme enese ohutuse tagamiseks.
Ta lisas, et enda kaitsmiseks tasub nii täiskasvanud kergliikuril sõitjal kui ka jalgratturil pähe panna kiiver, sest pea on ühtmoodi õrn nii nooremal kui ka vanemal inimesel ning vajab kaitsmist. Alla 16-aastastel on kiivri kandmine kohustuslik.
Tänavu on Tartu politseijaoskonna tööpiirkonnas juhtunud kaks ratturiga liiklusõnnetust, milles on viga saanud kaks inimest. Mullu samal ajal oli selliseid õnnetusi viis.