E, 23.05.2022

Eestis alustas tööd esimene teadusalane e-huvikool

Tartu Postimees
Eestis alustas tööd esimene teadusalane e-huvikool
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Loodusmaja õpetaja Mai-Liis Vähi e-huvikooli tundi andmas. Abilisteks kaks kaamerat ja sülearvuti.
Loodusmaja õpetaja Mai-Liis Vähi e-huvikooli tundi andmas. Abilisteks kaks kaamerat ja sülearvuti. Foto: Tartu loodsmaja

Märtsis alustas Eestisesmakordselt veebipõhine huvikool, mis pakub võimaluse looduse, astronoomia või robootika huviringides osaleda lastel ja noortel ükskõik millises Eesti piirkonnas. Pilootprojekti algatas Eesti Teadushuvihariduse Liit eesmärgiga võimaldada ligipääsu looduse ja tehnoloogia huviringidele kõikidele lastele üle Eesti, eelkõige just neile, kellel kohapeal teadusringis osalemise võimalus puudub. E-huvikooli tegevuse avas Tartu loodusmaja huvikooli teadusring.

Eesti Teadushuvihariduse Liidu juhi Heilo Altini sõnul tekkis e-huvikooli mõte erinevate kohalike omavalitsuste juhtidega suheldes, kui selgus, et paljudes piirkondades jääb laste loodus- ja tehnoloogiahuvi rakendamata just kohalike juhendajate puuduse tõttu.

«Koroonaviiruse perioodil on veebipõhise huviõppe võimalikkus end tõestanud ja nõnda tekkiski mõte proovida seda kogemust kasutada ka teiste prioriteetide seas juhendajate-probleemi lahendamiseks. E-huvikooli idee on pakkuda distantsilt huviringe sarnaselt tavalise huvikooliga,» täpsustas Altin.

Esimesena katsetatakse looduse-, astronoomia- ja robootika huviringe 4.-6.klassi lastele. Märtsikuu jooksul alustasid tunde lisaks Tartu Loodusmajale ka Pernova Hariduskeskuse «Huvitav astronoomia» ning Robokaru Robootikakooli ja MTÜ Nuti-Võluri ühine robootikaring «SPIKE Prime algajatele». Tänaseks on need huvilistega täitunud, kokku õpib hetkel e-huvikoolis 49 õpilast.

Igasse Eestimaa nurka

Eestis leidub mitu maakonda, kus loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia (LTT) valdkondade huviringe ei toimu, põhjuseks sageli juhendajate puudus isegi siis, kui vahendid on olemas. E-huvikool viib huviringi õpilasteni olenemata õpilaste ja õpetajate asukohast. Ringid toimuvad iga nädal kindla õppekava alusel veebikeskkonnas, kasutades peamiselt keskkonnaks MS Teams´i. Projekti käigus toimub ka uuring, mille viib läbi Tartu ülikooli haridustehnoloogia töörühm prof. Margus Pedaste juhendamisel ning mille eesmärgiks on teada saada, kuidas e-huvitegevus laste huvi arengut mõjutab.

Eesti Teadushuvihariduse Liidu juhi Heilo Altini sõnul on e-huvikooli eesmärk võrreldes kõikide teiste veebi kolinud huvitegevustega pakkudagi õpet ja tegevusi ainult veebis, eesmärgiga anda võimalus ka nende piirkondade noortele, kus juhendajat kohapeal pole. «Meie õppekavade ülesehitus erineb tavaringide õppekavast ning meetodid ja vahendid on valitud selliselt, et lastel oleks veebis põnev ja haarav osaleda,» selgitas Altin.

Esimesena alustas huvitegevuse pakkumist Tartu loodusmaja ringitund «Sinine labor», kus lapsi juhendavad lapsi huvikooli kolm õpetajat Mai-Liis Vähi, Pille-Riin Pärnsalu ja Aire Orula. Ringitunnid toimuvad kord nädalas neljapäeviti kuni novembri lõpuni, loomulikult saab suvel nautida ka vaheaega. Huviringis keskendutakse praktiliste tegevuste kaudu vee uurimisele. Tehakse katseid, uuritakse vee rolli ökosüsteemides ja veega seotud keskkonnaprobleeme, tutvutakse veeloomadega. Esimese poolaasta katseteks ja uurimiseks vajalikud vahendid saadeti õpilastele koju.

«Sinise labori» tundides osalevad teise kooliastme 12 õpilast, kes enda kodudes Muhus, Sillamäel, Moostes, Orissaares ja Põlvas viivad läbi katseid, samal ajal kui ringiõpetaja neid Tartu loodusmaja laborist juhendab.

Esimestes tundides meisterdatakse vee molekule, ühendati need lumehelbe kristallstruktuuriks ning õpitakse püstitama hüpoteesi, tehes lume ja vee segunemise katseid. Järgmistes tundides tutvutakse veeringega, veelindudega, püütakse puhastada õlireostuses kannatada saanud linde - ees ootab veel palju põnevat.

Juhendaja Mai-Liis Vähi sõnul võivad ekraani taga olla abijõududena ka lapsevanemad, ent paljud lapsed on kaugõppega juba õppinud iseseisvalt arvutit kasutama ja saavad uues keskkonnas edukalt hakkama, see on kindlasti ka e-huvikooli tundide alustamise kergemaks teinud.

Tartu loodusmaja õpetaja Mai-Liis Vähi kasutab õppetööks kahte kaamerat - sülearvutit oma loenguks ja laste töö jälgimiseks ning teist töölaual katsete lähedalt filmimiseks. Tunni algul loob õpetaja veebi teel sõbraliku, avatud õhustiku, et muuta lapsed julgemaks. Esimestes tundides on õpilaste näol tegemist üksteise jaoks alles võõrastega, kes kohtuvad esmakordselt ekraani vahendusel. Seepärast on huvitav, kui tunni alguses saavad kõik osalejad oma asukoha märkida Eesti kaardile. Kolmandaks tunniks on esmane häbelikkus kadunud ja kõik püstitavad innukalt hüpoteese, katsetavad, joonistavad katse koos tulemustega isiklikku noore teadlase märkmeraamatusse.

Huviringi tunni käigus kasutatakse õpilastelt vastuste küsimiseks ka valge tahvli võimalust ehk õpetaja küsimustele vastatakse veebis kirjalikult või joonistustega, mida õpetaja reaalajas enda ekraanil sündimas näeb. Nii saavad julgemalt vastata ka häbelikumad lapsed, kes ei ole enda vastustes nii kindlad või ei soovi teiste ees avalikult esineda.

Eraldi kaamerad lubavad õpetaja Mai-Liisil näidata katseid suurendatult ja detailselt, ainuke proovikivi on valida kõigile sobiv tempo ja üle korrata vajalikke kohti, nägemata otseselt laste kehakeelt ülesannete kuulamisel. Ta rääkis, et mõni laps kaob vahepeal kaamerast, otsides toas vajalikke vahendeid või käies õuest lund lisaks toomas, aga näha on, et kõik õpilased toimetavad suure huviga ja kellelgi ei ole soovi kõrvale hiilida.

Orissaares elav Kairit Levit, kelle tütar e-huvikoolis Sinise labori tunnitegevusest osa saab, on ringitegevusega rahul ning kiidab eriti motiveerivaid õpetajaid, kes lapsi suhtlema julgustavad.

«Minu lapsele meeldivad e-huvikooli ringid väga. Ringe juhendavad motiveerivad õpetajaid, kes kutsuvad lapsi arutlusele ja oma arvamuse julgele väljendamisele. Kõige toredam on see, et lapsed saavad kõik teadmised läbi ise katsetamise. Mina ise lapsevanema ja õpetajana eelistan alati kontaktset õpet nii koolis kui ka huvikoolis, kuid e-huviõpe on lisanud väärtuse, et ühes huviringis saavad koos käia erinevate Eesti piirkondade lapsed ning loonud võimaluse saada osa huvitegevusest, mida kohapeal ei pakuta,» kirjeldas e-huvikooli plusse Kairit Levit.

Eesti Teadushuvihariduse Liidu juhi Heilo Altini sõnul võib e-huviõpe hetkel lisaks üldhariduskoolide digiõppele olla veidi väsitav, samas võib see tulevikus peale mürarikast ja väsitavat koolipäeva pakkuda mõnele lapsele just turvalisemat ja rahulikumat varianti, kuidas kodust huvitegevuses osaleda.

«E-huvikool ei asenda küll tavapärast huviõpet, eriti loodusteaduste valdkonnas, mis on oluline laste omavahelisel sotsialiseerumisel ja aktiivsel vaba aja sisustamisel looduse tundmaõppimiseks, aga see on väga vajalik alternatiiv nendele lastele ja noortele, kel pole kodukohas võimalusi huvipakkuvas ja sobivas huviringis käia,» sõnas Altin kokkuvõtteks.

Märksõnad
Tagasi üles