Tartu koolireformi kavasse pääses vaid pisiparandusi

FOTO: Sille Annuk

Tartu linna 2020. aastani koostatava arengukava haridust puudutava osa sai avalikul väljapanekul üle saja parandusettepaneku, millest linn toetab neljakümmet protsenti. Suuremat suunamuutust heakskiidetud ettepanekud koolireformi ei too.

Linna haridusosakonna juhataja Riho Raave ütles eelmisel neljapäeval avalikul arutelul, et arengukava haridust puudutava osa kohta tehti 120 parandusettepanekut, millest kiideti täielikult heaks 40 ja osaliselt 20 protsenti. Ülejäänud jäid arvestamata või vajavad veel täpsustamist.   

Põhiliselt jäid kõrvale opositsioonipoliitikute tehtud suuremad parandused, kuid erimeelsusi oli ka koalitsioonis. Keskerakonda kuuluv linnavolikogu liige Olev Raju tegi ettepaneku jaotada arengukava kaheks ja eraldada haridusküsimusi puudutav osa eraldi kavaks. Sama ettepaneku tegi ka lapsevanem Margus Sarap.

Haridus eraldi

Raju pakkus, et hariduse osa, mis on tema sõnul selgelt toores ja mille arutelu on tehtud üle nurga, tuleks tagastada linnale täiendavaks läbitöötamiseks ja vastu võtta hiljem.

«Mitme valdkonna arengukavad on kokku pandud, aga kogu raskus läheb koolide peale. Kui võrrelda näiteks linnamajandust ja haridust viimistletuse astme poolest, siis on need nagu öö ja päev,» kritiseeris Raju.

Raave sõnul jäi ettepanek heaks kiitmata, kuna praeguse kontseptsiooni järgi läheb volikogus hääletusele üks arengukava. «Mis me tast ikka eraldi teeme. Igat arengukava võib erinevas mahus kirjeldada, aga seda on praegu isegi piisavalt. On olnud ka etteheiteid, et see on liiga grandioosne,» kommenteeris ta.

Tamme alles

Ka ei toetanud linna haridusosakond Isamaa ja Res Publica Liidu Tartu piirkonna juhi Peeter Laursoni väljapakutud ideed jätta Nooruse 9 maja Tartu Ülikoolilt ostmata ning teha selle raha eest Tamme gümnaasiumi hoonele juurdeehitis algklasside tarvis. Laurson väitis, et rahaliselt on Nooruse hoone remont ja Tamme gümnaasiumi juurdeehitis samaväärsed.

Haridusosakonna juht täpsustas, et linn toetab Tamme kooli juurdeehitise tegemist, kuid sellest hoolimata plaanitakse gümnaasiumiosa väljakolimist.

«Ettepanek oli suunatud sellele, et Tammet ei lahutataks, aga see tekitab olukorra, kus me anname Tamme gümnaasiumile suure konkurentsieelise nende koolide ees, mis muutuvad põhikoolideks. Sellest aspektist lähtudes ei saa me seda arvestada,» selgitas Raave ning lisas, et ka algklassidele mõeldud juurdeehitis ei muutu lähiaastail aktuaalseks.

«Me arvestame juurdeehitise võimalusega ja linnavarade osakonnal on selle kohta eskiis juba ammu tehtud, aga arengukava on kümneks aastaks ja kohe me seda realiseerima ei hakka,» märkis Raave.  

Gümnaasium Salmesse

Teiseks pakkus Laurson välja, et Karlova gümnaasiumi alusel võiks moodustada nii põhikooli kui gümnaasiumi. Põhikool jääks kooli praegustesse ruumidesse, gümnaasiumi tarbeks võiks linn osta Tartu Ülikoolilt Salme tänava hoone, kus kunagi tegutses õpetajate seminar.

Haridusosakond ettepanekut ei toetanud. Samas ei välistanud Raave, et kaugemas tulevikus tehakse Salme 1a majja kool. «Selle maja kasuks räägib asukoht ja staadion, aga gümnaasiumikohtade vajadus hakkab vaikselt suurenema alles aastal 2021 ja edasi,» lausus ta.

Hulga parandusettepanekuid tegi arengukava teksti ka endine abilinnapea ja praegune Keskerakonna linnavolikogu liige Vladimir Šokman. Linnavolinik avaldas Raavele kaastunnet, kuna viimane peab kaitsma dokumenti, mis on tehtud ammu enne Raave ametisse asumist.

Šokman ütles, et olemasolevas tekstis pole sõnastatud hariduslikke eesmärke ning ka tema meelest peaks hariduse arengukava olema ülejäänud arengukavast eraldi välja töötatud. «Aga ma tunnen juba, kuidas teerulli mootor ukse taga müriseb,» lausus ta. Osa sõnastust muutvate ettepanekutega linn siiski nõustus.

Teine vahetus

Samuti kiitis linn osaliselt heaks IRLi kuuluva linnavoliniku Elmut Paaveli ettepaneku, mille järgi tuleks vahepealsetel aastatel julgelt rakendada kahes vahetuses õppimist. «Selles on suur iva ja aitäh,» ütles Raave. «Linnal on võetud teise vahetuse kaotamise suund, aga elu teeb muudatusi ning alternatiivse võimalusena oleme arvestanud teise vahetuse kasutusele võtmist.»

Raave kommenteeris hiljem, et nad ei saanud nõustuda ettepanekutega, mis põhimõtteliselt pole koolivõrgu arengukavaga kooskõlas. «Rebida välja mingid koolid muudaks kogu kontseptsiooni,» ütles ta ja kiitis koolide hoolekogude ettepanekuid. «Nad on öelnud, et pole sisuliselt reformi vastu, ja neid huvitab, mis juhtub peale reformi.»

Tähtsa muudatusena tõi Raave välja vene lütseumi hoolekogu ettepaneku, mille järgi muutuks kool põhikooliks. «See muutis meie koolivõrgu arengukava. On muidugi kahju, et me ei saa selle ühinemisega edasi minna, aga ju ei ole siis aeg küps,» lausus ta. Esialgse plaani järgi oleks pidanud Annelinna gümnaasiumi ja vene lütseumi põhjal moodustuma üks täistsükliga kool.

Lõpliku otsuse arengukava parandusettepanekute arvestamise kohta langetab 16. veebruaril Tartu linnavolikogu.

Arvestada
Vene lütseumi hoolekogu: Vene lütseumi ümberkorraldamine vene õppekeelega põhikooliks.

Arvestada osaliselt
Elmut Paavel (IRL): Tartusse ei tohiks planeerida ühegi uue koolihoone ehitamist. Tuleks remontida olemasolevaid nii, et lapsevanemad tahaksid oma lapsi sinna õppima panna. Need mõned aastad, kus linnavalitsuse kahtlase prognoosi järgi on tohutu koolilaste arvukuse kasv, tuleks julgelt rakendada kahes vahetuses õppimist.

Peeter Laurson (IRL): Mitte soetada Tamme gümnaasiumile Nooruse 9 asuvat TÜ õppehoonet, vaid ehitada olemasolevale koolile nüüdisaegne kõigi koolimajale esitatavate nõuete kohane algklassidele mõeldud juurdeehitis ning jätkata gümnaasiumiga praeguses hoones.

Mitte arvestada
Forseliuse gümnaasiumi õpetajad: Arvestades asjaolu, et Tartu linnas kavandatav koolireform on käivitatud ilma ettevalmistusajata, tuleks see praegu peatada ja alustada täies mahus rakendamist 2015. aastal.

Olev Raju (Keskerakond): Ettepanek jaotada arengukava kaheks ning eraldada haridusküsimuste osa eraldi kavaks. Hariduse plokk, mis on selgelt toores ning mille arutelu on tehtud üle nurga ja kohati ka seadust rikkudes, tagastada linnale täiendavaks läbitöötamiseks ja võtta vastu hiljem.
 
Elmut Paavel (IRL): Ei pea põhjendatuks töötava süsteemi lõhkumist ainult reformi nimel. Täistsükliga gümnaasiumidest peaks säilima vähemalt Karlova, Tamme ja kommertsgümnaasium ning Descartes’i lütseum.

Margus Sarap (lapsevanem): Siduda koolivõrgu korrastamise kava tugevamalt Tartu linna eelarvega, sest ilma rahata on suur oht poolikuks reformiks, mille tulemuseks oleks toimiva koolisüsteemi lõhkumine.

Tagasi üles