:format(webp)/nginx/o/2021/04/06/13714376t1hd6f0.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/04/08/13718803t1h6e71.jpg)
Tartu südalinna kaunistavad sel aastal Kanepi aiandis kasvatatud lilled. Ilmade soojenedes on lootust linnapilt kirkamaks muuta aprillikuu jooksul.
Hankeleping OÜga Kanepi Aiand jõustus 1. aprillil. Linna haljastus- ja puhastusteenistuse juhataja Eda Põldma sõnul pole aga veel midagi mulda pandud, sest ilm on olnud jahe.
Vana ja uus kõrvuti
Enne istutamist tuleb maal lasta korralikult üles sulada. «Mõnes kohas lehtede all on maa külmunud, pole mõtet minna sinna suskima,» lausus Kanepi aiandi tegevjuht Margus Vahtramäe. Nädala alguses said ettevalmistustööd siiski alguse.
Rüütli tänava ja Raekoja platsi lillekastide täitmine algab järgmisel nädalal. Suuremate peenarde rajamiseks ja taimede istutamiseks tuleb oodata soojemat ilma. Vahtramäe loodab, et põhiline töö saab tehtud aprilli lõpuks.
Lilleõied hakkavad ehtima veel mitut kesklinna haljasala, näiteks Kaubahoovi platsi, Uueturu parki ja Peeter Põllu platsi. Tänavu tulevad uued peenrad ka Vanemuise parki Jakob Hurda monumendi ümber.
Oodata on ka uusi lahendusi. «Rohkem sibullilli, troopilisi taimi. Juures on jukad,» nimetas Vahtramäe. Peenrad kujundab juba mitmendat hooaega aiakujundaja Reti Randoja-Muts.
Tänavu tulevad uued peenrad ka Vanemuise parki Jakob Hurda monumendi ümber.
Kanepi aiand on Tartu peenarde tegemisel osalenud 2002. aastast alates. «Oleme pidevalt mõne osa hangetest võitnud. On olnud vaid paar aastat, kui me pole midagi teinud,» sõnas Vahtramäe.
Tänavu on Kanepi aiand ainuke, kes tegeleb Tartus püsilillede ja suvi- ja sügistaimede istutamise ning peenarde hooldusega. Terve hooaeg läheb linnale maksma 79 011 eurot.
Sel kevadel võtab teise ilme ka Emajõe kaldal asuv Vabaduse puiestik, kuhu on kavas istutada salumetsa taimeliike. Algatus on osa Tartu 2024 kureeritud elurikkuse projektist.
Eesmärk on parandada pargi valgustingimusi, luua aasu ja hõredamaid puistuid ning istutada uusi põõsaliike ja rohttaimi.
Linnapilt muutub
Istutustalgud toimuvad mais, siis pannakse seal mulda näiteks harilik sarapuu, mage sõstar, kuslapuu, harilik toomingas, harilik pihlakas, sinilill, ülane, sõnajalg ja jänesekapsas.
Maha võetud halvas seisus puude tüved ja oksad jäävad tulevase metsa alla. Lamapuit saab koduks nii seentele, mikroorganismidele kui ka hiirtele ja siilidele, kellest paljudel seni pargis kohta ei olnud.
Kureeritud elurikkuse projekti siht on muuta kesklinna pargid liigirikkamaks ja meeldivaks keskkonnaks nii inimestele kui ka teistele linna oma koduks pidavatele eluslooduse esindajatele. Ettevõtmise algatajad soovivad muuta linnaparkide kuvandit ning tuua loodusliku keskkonna inimesele lähemale.
Salustiku rajamiseks vajaminev raha tuleb linnavalitsuse reservfondist, toetuse suurus on 22 680 eurot.