:format(webp)/nginx/o/2021/04/07/13717125t1hb319.jpg)
Saksa Kevade festivalil esitletakse täna kirjanduslikku jalutuskäiku baltisaksa tudengilinnas Emajõe Ateenas. Huvilised saavad teavet virtuaalselt eesti- ja saksakeelselt audiogiidilt või trükiselt, mille on ette valmistanud Tartu ülikooli germanistikaosakond koos linnamuuseumiga.
Baltisaksa memuaristikas leiab Tartu käsitlust eelkõige ülikoolilinnana. 14 autori eesti- ja saksakeelsete tekstikatkete saatel saab kas ekraani vahendusel või ilmsi liikuda mööda baltisaksa tudengilinna sõlmkohti ning lugeda või kuulata, milliseid tähelepanekuid on omaaegse linna kohta kirja pannud rektor ja linnapea Georg von Oettingen, bibliotekaar Emil Anders, loodusteadlane Karl Ernst von Baer, omavalitsustegelane Oswald Hartge, eesti laulupidude üks korraldajaid Roman von Antropoff ja mitmedki teised. Tekstikatkeid on 26.
Kirjanduslikku jalutuskäiku ja audiogiidi esitletakse 8. aprillil kl 17 Zoomis (koodid 863 0699 3379 ja 392406). Navicupi jalutuskäigu link lisatakse Saksa Kevade kodulehele ja Tartu linnamuuseumi kodulehel oleva virtuaalkaardi juurde täna pärast esitlust. Kui muuseumid taas avatakse, on võimalik soetada trükitud kaart.
Audiogiidi eestikeelsed tekstid on sisse lugenud endised ja praegused TÜ kasvandikud: rektor Toomas Asser, linnapea Urmas Klaas, professor Tiit Rosenberg, Peetri koguduse õpetaja ja Tartu praost Ants Tooming, ajakirja Akadeemia toimetaja Mart Orav, kirjastaja Indrek Ilomets, ajaloolased Kaarel Vanamölder ja Ken Ird, germanistikatudeng Mikk Viilukas jt.
Saksakeelsetele tekstidele on hääle andnud Saksamaa suursaatkonna kultuuriatašee Anne Kathrin Kirsch, baltisaksa ajaloolased Manfred von Boetticher ja Hans-Dieter Handrack, Lüneburgis asuva baltisaksa muuseumi juhataja Eike Eckert ning ühe autori, Oswald Hartge tütar Renate Weichart ja pojapoeg Alexander Hartge.
Kirjandusliku jalutuskäigu baltisaksa tudengilinnas on kokku pannud TÜ saksa keele ja kultuuri kaasprofessor Reet Bender, ajaloodoktorant Kadi Kähär-Peterson, saksa keele nooremlektor Hella Liira ning germaani-romaani filoloogia nooremteadur ja saksa keele nooremlektor Marika Peekmann.