Nora Toots: kultuur või park? Kultuur ja park!

Nora Toots Foto: Margus Ansu

Olen 91-aastane tartlane. Mäletan sõjaeelset Tartut, sõjaaegseid varemeid ja sõjajärgset ülesehitamist, mis paljudes kohtades tähendas parkide loomist, sest hoonete rajamiseks ressurss puudus. Praeguseks oleme nii jõukaks saanud, et saame sõjaeelse kaubahoovi kohale ehitada suure kultuurikeskuse.

Aga aeg on muutunud – üksteise otsas asuvad kaubandushooned olid populaarsed 100 aastat tagasi, tänapäevane suund on linnu üha rohkem haljastada. Tartu paistab ses osas maailmas hästi silma. 1949. aastal tudengite, ka minu enese kätega istutatud pärnaalleesid võib pidada linnahaljastuse ajalooliseks alguseks.

Väärikale kultuurihoonele on võimalik ruumi teha ainult tervet parki maha võttes, puid säilitades jääb aga kultuurikeskus paratamatult väikeseks ja silmapaistmatuks. Kumbki variant ei sobi. Meil on kesklinnas hea tervise juures olev park, mida peame säilitama, kultuurihoonet alamõõdulisena ehitada aga pole ka mõtet. Seega tuleb plaanitav hoone ehitada mujale.