Eesti veterinaar käib relvastatud valve saatel Aafrikas loomi ravimas

Aleksandr Semjonov käib ravimas loomi, kes on näiteks salaküti kuulist viga saanud. Foto: Erakogu

Mida teha siis, kui tarantel ei taha süüa või kilpkonn on tavalisest loium või kui Aafrika hallpapagoi on kurb? Säärastele küsimustele aitab vastuse leida Eesti maaülikooli loomakliiniku ülemarst Aleksandr Semjonov, kes lisaks kassidele ja koertele ravib ka eksootilisi lemmikuid ja metsloomi. Et Semjonovi eriala on anestesioloogia, teab ta täpselt, kui palju manustada narkoosiks tuimastit näiteks elevandile või gekole.

Semjonovi sõnutsi on eksootiliste lemmikloomade pidamine natukene nagu moehaigus ning mood muutub kiiresti. «Näiteks kolm aastat tagasi läksid moodi tarantlid, kümmekond aastat tagasi olid maod väga populaarsed, mingil ajal hakkasid inimesed aga massiliselt sisalikke pidama,» loetles Semjonov.

Sageli aga ei tehta enne eksootilise looma võtmist enesele selgeks, millised peavad olema tema pidamise tingimused, ning kui haige loom tuuakse kliinikusse, ilmneb enamasti, et teda on kehvasti peetud.