Meistrite peatreener Alar Rikberg: ma ei otsi kvaliteeti ainult võrkpallis, vaid ka isikuomadustes

Tartu Bigbanki peatreener Alar Rikberg. Foto: Tairo Lutter

Kui Alar Rikberg sel hooajal Bigbank Tartu peatreenerina alustas, oli tema eesmärk muuta meeskond paremaks ning jälgida, et emotsioonid üle pea ei kasvaks. Kolmapäeval see siiski juhtus, aga positiivses võtmes – seitsme aasta järel tuli Bigbank Tartu võrkpallimeeskond Eesti meistriks. Aga keegi loorberitele puhkama jääda ei saa ning tuleb edasi pingutada, ütles Alar Rikberg.

Meistrivõistluste finaalseeriat alustasite pühapäeval kodusaalis 3 : 0 võiduga. Kui enesekindlalt läksite kolmapäeval meistritiitlit vormistama?

Avamängus tegime esimeses geimis tegelikult palju vigu, aga pärast seda oli meeskonna esitus väga korrektne. Mängisime hea mängu ja mul polnud kolmapäeval kindlasti sellist tunnet, et võtame kindla võidu. Küll aga teadsin, et meeskond on heas vormis ja tase võitmiseks olemas.

Kui palju mängis rolli Saaremaa ridadest vigastatud diagonaalründaja Hindrek Pulga puudumine?

Kindlasti tundis kodumeeskond temast puudust, aga me oleksime ka temaga hakkama saanud. Seda oli näha juba avamängus ja ma ei keskendunud sellele, kas Pulk tuleb kolmapäeval väljakule või ei. Saaremaal oli ka ilma temata võistkonna kvaliteet olemas ning mehed väljakul igal juhul tasemel.

Korraks isegi piisavalt, et kolmandas geimis teid rivist välja lüüa. Mis juhtus?

Jah, kolmas geim näitas, et tulemus pole sugugi kindel. Ma teadsin, et ei taha kindlasti seda geimi kaotada, aga oli müstiline jälgida, kuidas Saaremaa meeskond iga palli eest lõpuni võitles.

Ütlesite pärast mängu, et Tartu meeskond võitles lõpuks väljakul iseendaga. Mida see tähendas?

Me soperdasime viimases geimis ise oma asjadega, tegime rumalaid otsuseid ning kommunikatsioon mängijate vahel ei toiminud. Tekkis segadus ja nad ei kasutanud pead, vaid proovisid jõuga murda.

Millest see tuli, kas närvidest?

Jah. Lisaks kogenematusest. Asi polnud üksnes noortes mängijates, ka vanematel kõikus kvaliteet. Pidin kõik kuus vahetust ära kasutama ja mõlemad kaks time out'i ära kasutama. Aga mängijad on väga tublid, et sellest kaotusseisust välja tulid.

Mainisite, et meeskond oli finaalseeriat alustades heas vormis. Millest see tulenes?

Selveri ja Saaremaa meeskondade karantiini jäämise tõttu enne finaalseeriat saime meie aega juurde, et teha rahulikult trenni. Tihe mängugraafik ei võimaldanud seda seni teha. Läksime tagasi oma tehniliste elementide juurde ning tegime tööd.

Bigbank Tartu tõi võrkpalli meistritiitli Tartusse seitsme aasta järel. Foto: Tairo Lutter

Tartusse tuli meistritiitel seitsme aasta järel. Kuidas meeleolu mängijatel praegu on?

Meeleolu oli võidu hetkel ja on siiani väga hea, sest on suur erinevus, kui võidad viimase geimi nii napilt. Emotsioonid on võimsad ja kõik rahul.

Bigbank Tartu sisekliima tundub olevat hea. Kuidas olete selle saavutanud?

Esimene asi on meeskonna komplekteerimine, mille puhul ma ei tahtnud näha mängijatel kvaliteeti ainult võrkpallis, vaid ka isikuomadustes. Ka meil pole iga trenn kõik sõbrad ja ütlemisi tuleb ette nagu tippspordis ikka, aga mängudel hoiame kokku. Ja eks meil oli sel hooajal paar mängu, kus asjad läksid omavahel nugade peale ning õppisime sellest. Sisekliima on nii oluline, alustades juba sellest, kuidas ollakse koos time out'idel ning kuidas tehakse tiimitööd alates soojendust lõpuvileni välja.

Kuuldavasti lahkub meeskonnast libero Rait Rikberg, kes kindlasti sisekliimat mõjutab. Mis edasi saab?

Tõsi, Rait Rikbergi minek mõjutab tiimi palju. Kui keskmine eestlane on tagasihoidlik, vaoshoitud ja vähese jutuga, siis igas meeskonnas peab olema selline jutukas ja tugev natuur. Aga meil on ka teine, Kert Toobal. Eks ole näha, mida arstid ütlevad. Kui Rait läheb, annab ta lahkumise korral oma mantlipärijale üle suured saapad.

Kas tema plaan lahkuda on seotud üksnes tervisega?

Eks see on seotud ka üldise elukorralduse ja vanusega. Rait käib kõrvalt tööl, aga isu mängida on alles. Tartu meeskond mängib tiitlite eest ja toob tulemusi, mis hoiab tulihingelisel spordihingel nagu Rait indu sees. Samas ei saa tervist nii ära lõhkuda, et pärast tuleb kahe põlveproteesiga ringi käia.

See hooaeg on olnud teie esimene aasta peatreenerina. Kuidas on aasta läinud?

Väga seiklusterohkelt, alustades koroonaperioodist, kus iga päev on tulnud plaane ümber mängida ja ootamatusteks valmis olla. Ma tõesti loodan, et iga aasta ei saa olema nii mitmekülgne ning selget tegutsemist on rohkem. Meie mängudes on olnud nii neid situatsioone, mis plaanipäraselt sujuvad, aga ka kriitilisi momente. Olen õppinud tänavu palju kombineerimise kohta.

Kuhu nüüd edasi?

Praegu tuleb kaks nädalat pingutada Balti liiga lõpuni. Mai alguses hakkab ligi pool võistkonda koondisega mängima ning vaikselt käib Tartu uue meeskonna komplekteerimine. Mul on omad mõtted, keda tahan säilitada, aga kindlasti on lahkujaid või välismaale siirdujaid. Järgmine hooaeg saab olema raske, sest kuni võrkpalli EM-i alagrupiturniirini septembris olen seotud Eesti koondisega ja teised inimesed peavad minu töö Tartus üle võtma.

Alar Rikbergi sõnul on Bigbank Tartu roll Eesti võrkpalli arengus väga suur. Foto: Tairo Lutter

Mis on EM-i eesmärk?

Tuua Eestile ajaloo parim tulemus. Esmalt on vaja alagrupist edasi pääseda ja üks ring pärast seda ka võita. Koondises tuleb nüüd leida samuti õige sisekliima uue peatreeneri käe all ning see saab olema pikk suvi nii tõusude kui ka mõõnadega.

Mitmed mängijad koondises on Tartust. Kui suurt rolli mängib Bigbank Tartu Eesti võrkpallis tervikuna?

Väga suurt rolli. Tõsi, oma klubi kasvandikke on koondisesse jõudnud vähe, aga see-eest on võetud treenima perspektiivikaid noori mujalt ning viidud nad uuele tasemele. Alustades Robert Tähest või Renee Teppanist ning lõpetades Märt Tammearu või Stefan Kaibaldiga. Tartu meeskonnast on mängijad jõudnud edasi välisliigadesse, mis ongi tulevik ja oluline panus Eesti võrkpalli.

Võib vist öelda, et Tartu kõige edukam spordivõistkond on Bigbank?

Tegelikult tuli ju Tartu hokimeeskond ka mitmendat korda meistriks. Aga kui võrrelda suurte aladega nagu korvpall või jalgpall, oleme tõesti esimesed. Mõni ütleb, et oli ka aeg lõpuks meistritiitel võita, aga tegelikult on tiitleid sadanud igal aastal ja finaalides on tartlased pidevalt mänginud. Neid medaleid kokku lugeda oleks päris huvitav. Uus poole miljoni suurune sponsorleping loob täie kindluse, et vähemalt järgmised kolm aastat on Tartus ükskõik millise treeneri ja mängijatega olemas meeskond, kes mängib tugevas konkurentsis.