Võrumaale Rõugesse eksperimendi korras rajatud viikingiaja traditsioone järgivasse muinasmajja kolisid täna viis tudengit, kes püüavad elada sarnaselt oma 1000 aasta taguste esivanematega. Kui ilmataat vähegi lubab, jäävad nad sinna kuni pühapäevani.
Video: tudengite eksperiment viib nad ajas 1000 aasta taha
30. jaanuar 2012, 16:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viis arheoloogiatudengit – Kristiina Paavel, Kristin Otti, Maarja Lainevoog, Robert Rootslane ja Anti Lillak – saabusid Rõugesse täna keskpäeval. Külastuskeskuse suletud uste taga kulus neil vähemalt tund, kuid väljudes olid neil teksade ja jopede asemel seljas villased ürbid ning lambanahast kasukad.
Kelgul veeti elektrita ning veevärgita majja, mida köetakse põrandale ehitatud lahtise koldega, kaalikaid, porgandeid, kapsaid, ube, tünnitäis õllevirret ning teisigi tolleaegseid toiduaineid, millest nädalase eksperimendi vältel valmib toit. Vett saavad tudengid lund sulatades. Juhuks, kui loodus kutsuma hakkab, ehitavad nad väikese välikäimla.
Kuidas aega veeta, selle pärast tudengid väga ei muretsenud. Kui puudetegemisest ja toiduvalmistamisest peaks aega üle jääma, meisterdatakse midagi või tehakse näputööd. Näiteks ei ole ühel neist kaasas lusikatki - see valmib kohapeal puutükist.
Nagu vanal ajal
Arvuteid ja mobiiltelefone noortel majja kaasa võtta mõistagi ei lubatud. Vaid üks telefon jäi nende käsutusse. Seda juhuks, kui kedagi tabab meedikute sekkumist nõudev tervisehäda.
Eksperimendi korraldaja, Tartu Ülikooli arheoloogiamagistrandi Viire Pajuste sõnul püütakse kõiges järgida 1000 aasta taguse ja ka kaugema mineviku elustiili ning töövõtteid. Alates sellest, et tuld tehakse tuleraua abil kuni selleni välja, et vett toiduvalmistamiseks sulatatakse lumest.
Kütteks tohivad noored kasutada üksnes tuulega murdunud oksi, mida neil tuleb hakkida kirvega. Muudki käsitööd tuleb teha iidsel moel, niisamuti valmib toit savipotis.
Teatud mööndusi ajastueheduse osas tuli siiski teha, tõdes Pajuste. «Näiteks tuli naerid asendada kaalikatega, sest naerist polnud kusagilt saada.» Põdraliha käis aga rahaliselt üle jõu, mistõttu osteti sealiha.
Ühena esimestest töödest kinnitasid eksperimendis osalejad sarikapenni külge soolatud lihatüki. «Suitsu ei saa ju raisku lasta,» selgitas Pajuste, kes plaanib muinasmajast ja selles elamisest kirjutada arheoloogiaalase magistritöö.
Külma ei pelga
Koolivaheajale kavandatud eksperiment kujuneb võrdlemisi ekstreemseks ilmaolude tõttu. Ettevõtmine tuleb katki jätta, kui ilmaolud hakkavad kellegi tervist ohustama, ütles Pajuste.
Robert Rootslane ütles aga, et külm neile liiga ei tee. «Aasta tagasi käisin sarnase ilmaga matkal ning ka ööbisime metsas. See polnudki nii hull.»
Rootslane plaanib ka järvele kalale minna ning kirvega jääd lõhkuda, et püüda kaalika, porgandi, kapsa, ubade ja läätseleeme kõrvale tummisemat suutäit.
Kristin Otti lisas, et ka teda külm nii palju ei häiri. Suuremat muret tundis ta suitsuvingu pärast, mis maja kütmisega paratamatult kaasneb.