Tõnis Eelma: smartovkade elanikud ei pea muretsema

Tõnis Eelma Foto: Jüri Luht

Olgu tehniliste üksikasjadega kuidas on, reaalsus on siiski rahulolematud elanikud, teatas ajakirjanik Janno Zõbin ühe juhtmõttena oma 15. märtsi arvamusloos «Mida teha, et smartovkad saaks oma nime vääriliseks». Jah, olgu asjad nii hästi kui tahes, reaalsus on see, et elanikud pole rahul. Et aga rahulolematus tuleneb tihti infonappusest, annan Zõbini öeldule selgitusi.

Projekt SmartEnCity sai alguse teadus- ja innovatsiooniprogrammi Horisont 2020 tarkade linnade arendamise konkursist. On suur kordaminek, et Londoni, Barcelona, Viini ja mitme teise suurlinna kõrval õnnestus väikesel Tartul saada toetust nutikate ja keskkonda säästvate lahenduste väljatöötamiseks ja elluviimiseks. Projekti toel on Tartu saanud ka näiteks rattaringluse, biogaasil töötavad liinibussid, LED-tänavavalgustuse ja külmajaama.

Kui nõukogudeaegseid kortermaju on üle Eesti Kredexi toel juba aastaid soojapidavaks tehtud, siis SmartEnCity eesmärk oli saavutada renoveerimisel maksimaalne energiasääst, aga seda siiski mõistliku hinnaga. See tähendas mitme uue lahenduse kasutuselevõttu ning parajat peavalu nii projekteerijatele, ehitajatele kui ka ühistutele. Lihtne on teha asju, mida on juba tehtud, aga uued lahendused toovad juurde ajakulu ja pikema häälestamise.