Värska veest valmis ülikooli teadlaste abiga ninasprei

Tsilk ninasprei. Foto: Värska kuurortravikeskus

Tartu ülikooli teadlased uurisid aasta vältel Värska kuurordi kanget ravimmineraalvett ning kinnitasid selle tõhusust ülemiste hingamisteede haiguste ravis.

Tartu ülikooli bioorgaanilise keemia kaasprofessor Uno Mäeorg, geoloogia kaasprofessor Enn Karro ja farmaatsia instituudi juhataja, farmakognoosia professor Ain Raal uurisid Värska 6. puurkaevu 595 meetri sügavusel voolavat mineraalvett, et saada teada, kas seda sobiks kasutada võitluses ülemiste hingamisteede haigustega.

Professor Raali sõnul olid mineraalvee keemiliste ja mikrobioloogiliste analüüside tulemused väga head. «Tulemused kinnitasid, et Värska puurkaevu vesi sobib hügieeniprotseduurides kasutamiseks ja limaskestade niisutamiseks, aga pakub ka leevendust kergemate limaskestapõletike korral suus, kurgus, ninas ning põsekoopas,» ütles ta.

Võrrelnud Värska vett ookeani- ja mereveega, tõdesid teadlased, et nende soolsus on üsna võrdne, aga puurkaevuveel on siiski üks eelis – see on steriilne ega vaja lisapuhastamist. Nimelt puudub maapõuest pärit mineraalveel inimtekkeline keskkonnamõju ning see sisaldab kõiki väärtuslikke mineraalaineid ja mikroelemente, mis on aastatuhandeid maasügavuses olnud.

Samuti võrdlesid teadlased Värska ravinmineraalvett Eestis müüdavate ninapihustega. Professor Raal kinnitas, et mineraalvee soolsus ja muud omadused on pihusena kasutamiseks sobilikud ning lisatoime- või säilitusaineid pole vaja. Kuna see on täiesti looduslik, ei saa sellel olla kahjulikku kõrvalmõju ning see sobib ka pikemaajaliseks kasutamiseks. Toimeainete lisamisega saaks siiski ravivat toimet tõhustada.

Eesti päritolu nina- ja kurgupihus kannab nime Tsilk. See leevendab ninakinnisust, kurguärritust ja -kuivust, puhastab ninaõõnt liigsest limast ning kaitseb seda nakkuste eest.