K, 25.05.2022

Teatri tõid tartlastele jesuiidid

Tiina-Erika Friedenthal
, Tartu ülikooli teadur
Teatri tõid tartlastele jesuiidid
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Lao ja Aleksandri tänava nurgal (pildil, täpne asukoht teadmata) valmis 1781. aastal 200-kohaline teatrimaja, mis oli ehitusmeister Johann Jakob Bäuerle tellimusel vasetöökojast ümber ehitatud. Hoone ei ole säilinud, küll on aga rahvusarhiivis alles hoitud Rundthaleri trupi teatriplakat (EAA.402.4.103), millega kutsuti huvilisi sinna August von Kotzebue jandi «Virvarr» esietendusele.
Lao ja Aleksandri tänava nurgal (pildil, täpne asukoht teadmata) valmis 1781. aastal 200-kohaline teatrimaja, mis oli ehitusmeister Johann Jakob Bäuerle tellimusel vasetöökojast ümber ehitatud. Hoone ei ole säilinud, küll on aga rahvusarhiivis alles hoitud Rundthaleri trupi teatriplakat (EAA.402.4.103), millega kutsuti huvilisi sinna August von Kotzebue jandi «Virvarr» esietendusele. Foto: Raimu Hanson

Teater nõuab oma olemasoluks lisaks ideele hulga inimeste energiat ja kanget tahtmist, aega ja sobivat kohta sõltuvalt teatrimoest vähem või rohkem materiaalseid abivahendeid. Teater on seega enam kui mõni teine kunst seotud ressursside olemasoluga ühiskonnas ja parasjagu kehtivate prioriteetidega nende jaotamisel. Keskajal oli jõudu ja tahtmist teatrit teha ennekõike kirikul.

Henriku Liivimaa kroonikast saab teada, et Saksa ordu korraldas juba 1205. aastal Riias pärismaalastest publiku ees mahuka piibliainelise näitemängu. Tegemist on Baltimaade esimese ja ühtlasi ainsa tänapäeva jõudnud sellelaadse teatega kogu keskaja kohta. Pole teada, mil määral võidi õitsvas hansalinnas Tartus, kus oli tervelt kaheksa kirikut ja neli kloostrit, suurematel pühadel ka näitemänge korraldada.

Esimesed teated

Märksõnad
Tagasi üles