In Memoriam Karl Kull

Karl Kull 2015. aastal elulooraamatu esitlusel. Foto: Margus Ansu

Teisipäeval, 23. märtsil suri 91-aastaselt vähiarst emeriitprofessor Karl Kull (3. märts 1930 – 23. märts 2021), kes oli ühtlasi Tartu linna aukodanik ja Tartu Suurtähe kavaler.

Tema õpilane, onkoloog doktor Ragnar Heido oli üks väheseid, kel õnnestus saada Karl Kullilt personaalset juhendamist. Heido hinnangul oli Karl Kull vaieldamatult number üks kirurg Eestis.

«Ta oli tohutult töökas. Mäletan, et esimestel aastatel tema käe all õppides ei olnud mul ühtegi vaba päeva, töötasin ka kõik nädalavahetused ja suved,» meenutas Heido. Ta lisas, et kunagi Kulliga koos tööl olles ei vaadanud nad kella. «Tegime ära kõik, mis oli vaja teha, ükskõik, kas töö lõppes südapäeval või südaöösel,» rääkis Heido.

Elas väljapoole

Karl Kull oli väga julge kirurg, isegi üliradikaalne. Heido meenutas, et Eesti kirurgia astus tänu Kulli tööle suure sammu edasi.

«Kui praegu teevad kirurgide eest suure osa tööd ära aparaadid, siis toona sõltus kõik kirurgi käsitööoskusest. Karl Kull õpetas väga peeneid tehnikaid, kuidas kudedega hellalt ringi käia, et vältida operatsioonijärgseid tüsistusi,» lisas ta.

Samas tunnistas Heido, et kolleegidel oli vahel Karl Kulliga keeruline läbi saada. Kull oli väga otsekohese ütlemisega ning ta ei jätnud midagi enda teada, kui tundis, et on vaja ära öelda. «Aga kui ütles, siis asja eest. Seepärast ta ka nii kõrge eani elas, et ta elas väljapoole,» sõnas ta.

Pärnus sündinud Kull lõpetas kodulinnas keskkooli ning asus õppima arstiteadust Tartu ülikoolis, mille lõpetas 1955. aastal cum laude. Pärast ülikooli töötas ta paar aastat Hiiumaal Kärdla haiglas, kus oli ühtaegu nii kirurgiaosakonna juhataja, günekoloog, patoloog kui ka tervishoiuosakonna juhataja.

Kärdla haiglast lahkumise järel töötas ta Tapa haiglas, kust siirdus Tartusse. Siin oli ta esmalt lastekirurgia osakonna juhataja, siis Toome haavakliiniku kirurg ning seejärel veresoontekirurgia osakonnajuhataja. 1973. aastast 2000. aastani juhtis ta onkoloogiahaigla kirurgiaosakonda.

Karl Kulli kolleeg professor Hele Everaus sõnas, et Karl Kull oli arstiks sündinud. «Ta pühendas kogu oma aja ainult patsientidele ja nende heaolu oli talle esmatähtis,» sõnas Everaus.

Oma ajastuga mees

Ka tema kinnitas, et Karl Kull oli otsekohene ning väga nõudlik nii enda kui ka kolleegide suhtes. Professor Everausi sõnul oli Karl Kull inimesena pigem tagasihoidlik ja väärikas. «Ta oli suurepärane kolleeg ja oli õnn, et ta töötas meiega nii kõrge eani,» sõnas ta. Karl Kull loobus tööl käimisest 85-aastaselt.

Tartu linnapea Urmas Klaas nägi Karl Kulli veel hiljuti Tammelinnas liikumas. «Ilm oli teinekord üsna vilets, kuid professor Kull tegi ikka oma sportlikku jalutuskäiku,» rääkis Klaas.

Linnapea lisas, et Tartu linna aukodanik Karl Kull oli Eesti meditsiini ja arstiteaduse suurkuju. «Tema pikaajaline ja väga tulemuslik töö onkokirurgi ja professorina lubab meil rääkida Karl Kulli ajastust,» sõnas linnapea.