:format(webp)/nginx/o/2020/09/29/13379352t1h7f42.jpg)
1991. aastal on Tartumaal kokku registreeritud 200 tulekahju, neist 82 Tartu linnas. 2020. aastal on päästjad käinud kustutamas Tartumaal 426 tulekahju, neist 191 Tartu linnas.
Kas tõesti on inimesed praegusel ajal hooletumad ja majad tuleohtlikumad kui kolm aastakümmet tagasi?
«Tasub silmas pidada, et 1991. aastal oli väljakutse tegemiseks peamiselt vaid lauatelefon ja iga tühise asja pärast tuletõrjujaid kohale ei kutsutud,» selgitas Lõuna päästekeskuse kommunikatsioonijuht Marek Kiik. «Väiksemad põlengud kustutati ise ära või lasti prügihunnikutel ja järelevalveta lõketel lihtsalt põleda. Keskkonna säästmine ei olnud sel ajal eriline teema.»
Ka on Marek Kiige sõnul 1991. aasta statistika kohta raske öelda, mida need numbrid täpselt sisaldavad ja kas neisse on sisse arvatud kõik tulekahjuliigid.
«Vaevalt, et päästjad 1990. aastate korstnate tahmapõlenguid kustutamas käisid niisama palju kui nüüd,» lisas Marek Kiik. «Selge on aga, et hoonetulekahjusid oli küll oluliselt rohkem kui praegu. Minagi alustasin 1997. aastal, ja just sügis-talvisel ajal, mil sattus harva niisuguseid töövahetusi, kus Tartus mõni maja ei oleks põlenud, olgu siis Supilinnas või tolleaegses Hiinalinnas.»
Ka kulupõletamine, mis praegu on tavainimesele keelatud, oli 30 aastat tagasi pigem traditsioon ning aktsepteeritud viis eelmise aasta kuivanud niiduheinast ja rohust lahti saamiseks ja maa korrastamiseks. Praegu saavad päästjad kevaditi päris palju tööd seoses hooletust lõkkepõletamisest või muust lahtise tulega ümberkäimisest süttinud kulu põlengute tõttu.
Loe ka tänast lugu sarjast 30 aastat varem: Tuletõrjes valitses hulljulgus: ma endast ei hooli, pigem lähen ja päästan teisi
/nginx/o/2017/03/03/6402519t1hc278.jpg)