Asekantsler kannustab mõtlema ja koostööd tegema

Haridus- ja teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsler Kalle Küttis.

FOTO: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

Ka tulevikuski saab Tartumaal gümnaasiumiharidust mujalgi kui ainult Tartus, kinnitab haridus- ja teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsler Kalle Küttis. Aga selleks peavad vallad ja linnad üheskoos tegutsema.

Haridus- ja teadusministeeriumi kava järgi peab igas gümnaasiumis olema vähemalt 252 õpilast. Tartumaal selliseid koole pole. Kas Tartumaal ei jäägi väljapoole Tartut tulevikus ühtegi gümnaasiumi peale riigile kuuluva Nõo reaalgümnaasiumi?

Kindlasti ei tähenda see seda, et Tartumaal saab gümnaasiumiharidust vaid Tartus.

Eeskätt tuleb kohalikel omavalitsustel, teiste seas ka Tartu linnal, asuda koostööle ja leppida kokku, millistes kohtades jäävad gümnaasiumid tööle.

Tartumaal võiksid gümnaasiumid lisaks Tartule kindlasti olla maakonna lääne- ja idaosas, kuid väljaspool Tartut allesjäävate gümnaasiumide arv ja asukoht eeldab omavalitsuste kokkuleppeid ja koostööd.

Hea näide omavalitsuste koostööst on Ida-Virumaa, kus vallad ja linnad arutavad tõsiselt maakonna keskusse Jõhvi ühise gümnaasiumi asutamist, mida majandaks omavalitsustele kuuluv sihtasutus.

Seal on aru saadud, et kui maakonnas ei pakuta korralikku gümnaasiumiharidust, siis lähevad noored Tallinna ja Tartusse, sealt edasi ülikooli ning ainult üksikud jõuavad tagasi kodumaakonda.

Tartumaa omavalitsused peaksid samuti mõtlema sellele, et kui regionaalset gümnaasiumi ei asutata, siis lähevad noored pärast põhikooli Tartusse ja jäävadki sinna.

Kui kohalik omavalitsus pole nõus oma gümnaasiumi sulgema, kas riik kasutab siis kooli sulgemiseks sunniabinõusid, näiteks lõpetab õpilaste pearaha maksmise?

Riigi võimalused kohalikke omavalitsusi mõjutada on küllalt piiratud. Üks võimalus on tõepoolest panna mingi piir ja kui gümnaasiumi õpilaste arv jääb alla selle, siis lõpetab riik gümnaasiumi rahastamise.

Teine võimalus on lähtuda gümnaasiumi riiklikust õppekavast, mis seab koolile küllalt karmid nõuded, näiteks kolm õppesuunda, teatud arvu valikkursusi ja nõuetele vastava õpikeskkonna.

Kui gümnaasium ei suuda neid tingimusi teatud ajaga täita, siis kaotab kool koolitusloa.

Kui maalt gümnaasium kaob, kas lapsele keskhariduse andmine kodust kaugemal on siis vaid ema-isa asi või toetab seda ka riik, mis on soovinud saada korrastatud koolivõrgu ja tugevad gümnaasiumid suuremates keskustes?

Mis puudutab koolitransporti ja õpilaskodusid ehk gümnasistide liikumis- ja elamisvõimalusi, siis need küsimused leiavad vastuse järk-järgult, kui uus gümnaasiumide struktuur on paigas.

Mõtteid on erinevaid, eks siin tuleb talitada vastavalt võimalustele ja vajaduse korral kombineerida nii omavalitsuste kui ka riigi raha.

Massilist õpilaskodude ehitamist ei tule.

Küll on minister andnud märku, et gümnaasiumivõrgu korrastamiseks, sellega seotud õpilastranspordi korraldamiseks ja õpilaskodude rajamiseks on ta nõus küsima raha Euroopa Liidu tõuketoetuste uuest programmiperioodist, mis algab aastal 2014.

Tagasi üles