Maagümnaasiumide kohale kogunevad tumedad pilved

Rõngu keskkool.

FOTO: TPM

Tartumaal annab Tartust kaugemal keskharidust üheksa kooli, neist vaid kolmes on üle saja gümnasisti. Sedagi on tulevikus gümnaasiumi pidamiseks haridusministeeriumi kava järgi liiga vähe. Kuid oma kooli sulgemisele ei mõtle veel keegi.

Ülenurme vallavanem Aivar Aleksejev oli üsna kindel, et praegu 129 gümnasistiga kohalikku gümnaasiumi muutuste tuuled ei puuduta. «Õpilaste hulga poolest olid meie gümnaasium ja Lähte ühisgümnaasium seni pigem ikka alles jäävate koolide hulgas,» rääkis Aivar Aleksejev. «Aga paar nädalat tagasi sain paugu!»

«Paugu» andis Tartumaa koolijuhtide nõupidamisel rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna peaspetsialist Andrus Jõgi, kes tutvustas koolide rahastamise eelnõu, mis võib jõustuda järgmisel eelarveaastal. Eelnõu järgi hakkab riik õpilase pearaha maksma vaid neile gümnaasiumidele, kus on igas klassis vähemalt 25 õpilast.

Lisaks on haridus- ja teadusministeerium arutamiseks välja pakkunud gümnaasiumivõrgu korrastamise lähtealused, mille järgi peab gümnaasiumis olema vähemalt kolm paralleelklassi ehk arvestuslikult 252 õpilast.
«See oleks maagümnaasiumide sundlõpetamine,» ärritus Aivar Aleksejev. «Kui peame osa valla rahast oma gümnaasiumi ülevalpidamiseks peale maksma, siis neelame selle alla, nii teevad kõik. Aga kui me õpilase pearaha üldse ei saa, siis küll ei tea, kuidas kooli pidada. Kohalik võim on viimane, kes oma kooli kinni paneb.»

Ülenurme vallavalitsusel ja volikogul praegu muud plaani peale gümnaasiumiga jätkamise ei ole.

Kes maksab?

Tartu vallavanem Aivar Soop oli Lähte ühisgümnaasiumi tulevikust rääkides väga napisõnaline. «Jään vastuse võlgu, mis saab,» ütles ta. «Seda teavad ainult haridusministeerium ja valitsus. Eestis pole ühegi maakooli gümnaasiumiosas 250 õpilast ja ükski volikogu ei loobu naljalt oma koolist.»

Elva linnapea Toomas Järveoja märkis, et kohaliku gümnaasiumi tulevik pole sugugi pilvitu, kooli säilitamiseks tuleb kõvasti pingutada.

«Peame tegema koostööd naabrite, Rõngu ja Rannu vallaga,» rääkis ta. «Aga ka siis, kui nende valdade õpilased Elvasse tulevad, ei ületa meie gümnaasium õpilaste arvule seatud künnist. Meil on koolimajad korras, aga neisse on lapsi vaja. Paraku kummitab lastepuudus kõiki omavalitsusi.»

Rõngu vallavolikogu ja vallavalitsus pole kaalunud kohaliku keskkooli põhikooliks muutmist. «Oma gümnaasiumita pole vallal mõtet,» selgitas Rõngu vallavanem Priit Pra­mann. «Sellepärast ei kavatse me alla anda. Proovime ümbruskonnast lapsi meie kooli meelitada ja neile siin hea hariduse anda.»

Kuid kas vallal on ka teine plaan juhuks, kui riik hakkab kooli sulgemiseks kasutama sunnivahendeid: ei anna gümnaasiumile koolitusluba või jätab gümnasistid pearahata?

«Kui koolitusluba ära võetakse, siis meil kooli pole,» kostis Priit Pramann. «Miinimumarvu õpilaste rahastamine on olnud jutuks, aga ma pole võtnud seda otsusena, millest peaks lähtuma. Me ei pea gümnaasiumi sulgemisega kiirustama, sest on väga palju lahtisi otsi, näiteks, kuidas noored siit mujale kooli hakkavad käima ja kes selle eest maksab.»

Ta ei välistanud, et Puhja ja Rõngu vald loobuvad mingitel tingimustel oma gümnaasiumist näiteks Elva gümnaasiumi kasuks, aga seda pole seni kaalutud. Lääne-Tartumaa omavalitsused suudavad ühise gümnaasiumi rajamise vajaduse korral kokku leppida küll, arvas Puhja vallavanem Peeter Sibul.

Lootus naabritel

Kuigi läinud nädalal jäi Sibulale koolivõrgu ümberkorraldamise nõupidamisel mulje, et haridusministeerium ei tagane 252 õpilasega gümnaasiumi nõudest, ei taha Puhja valla juhid gümnaasiumi sulgemise mõtet pähe võtta.

«Mulle tundub, et riigil ei ole selget seisukohta, mis gümnaasiumidega ikkagi tehakse,» põhjendas Peeter Sibul. «Puudub laiem analüüs, väga kiire on selle reformiga. Riik otsib hariduses ühtset mudelit, aga kõiki ei saa ühe mütsiga lüüa. Tuleb ikka vaadata kooli ja piirkonda.»

Oma kooli eest tuleb seista ja seda me teeme, lisas Puhja vallavolikogu esimees, Puhja gümnaasiumi direktor Heiki Rokka.

«Aga äkki teen ma hoopis valesti, kui kooli säilimise eest võitlen?» küsis ta samas. «Paraku ei ole riigi esindajad selgitanud, kuidas hakkab elu siis käima, kui meil gümnaasium kaob. Kus saab Puhja noor siis gümnaasiumihariduse, kuidas ta kooli sõidab, kus ta elab ja kes selle kinni maksab?»

Et Heiki Rokka neid asju ei tea, on ta veendunud, et kohaliku gümnaasiumi kadumisel läheb Puhja valla peredel elu halvemaks ja kallimaks.

«Meie kool toimib, oleme sellega väga rahul ja sellepärast pole gümnaasiumi sulgemist arutatud,» ütles Võnnu vallavanem Tõnu Muru. «Lapsi tuleb juurde, sest naabrid loobusid Ahjal gümnaasiumist.» Sel põhjusel pani Võnnu vald sügisel käima ka Ahjale sõitva koolibussi, millega käib sel aastal Võndu kooli üks noor.

Kooli tulevikku pole vallavanema sõnul arutatud selle pärast, et gümnaasiumivõrgu ümberkorraldamise kohta pole piisavalt infot. «Veebruari alguses korraldab haridusministeerium nõupidamise, kus selgitatakse täpsemalt midagi, millest me midagi ei tea,» märkis Tõnu Muru.

Lähevad lapsed ja vanemad

Luunja vald on teinud sügisest saadik kohaliku hariduse arengukava. «Tahame kõigepealt selgusele jõuda, kas saame siin anda lastele hea hariduse või on õigem teha seda linnas,» rääkis Luunja vallavanem Aare Anderson. «Kevadel oleme sealmaal, et saame kooli tuleviku kohta midagi välja öelda.»

Kui riik hakkab gümnaasiumi sulgemiseks kasutama sunnivahendeid, siis ei pea Aare Anderson gümnaasiumi hoidmist ükskõik mis hinnaga õigeks. «Üks võimalus on siis muutuda põhikooliks,» ütles ta. «Teine võimalus on jätkata väikse tugeva tasemega gümnaasiumiga. Aga siis tuleb selgeks teha, kas on mõtet gümnaasiumile peale maksta, kas ikka on mõtet kallist õpilaskohta pidada.»

Aare Anderson lisas, et gümnaasiumivõrgu korrastamine on riigil õige suund, sest noor peab saama hea hariduse. «Aga tsaariaegse koolivõrgu tasemele ei taha kah tagasi langeda,» märkis ta. «Pole õige, kui gümnaasium jääb lapse kodust poolesaja kilomeetri kaugusele.»

Kallaste linnapea Viktor Nukka jutt oli lühike. «Meie rahvas on keskkooli tuleviku aruteludel kulutanud palju aega ja närve,» ütles ta. «Volikogu otsustas, et kuni kool on linna oma, seni annab see gümnaasiumiharidust. Maksame oma gümnaasiumile küll peale, ning mitte vähe, aga seda teevad kõik väikelinnad ja vallad.»

Viktor Nukka tajub riigipoolset survet keskkooli sulgemiseks. «Kõik on seda meelt, et linnastume aga, ostame kallid bussid ja veame nendega lapsi linna kooli,» rääkis ta. «Aga ma pole tasuta bussisõidu lubadust kuulnud. Kui keskkooli kinni paneme, peab sõidutoetust maksma omavalitsus. Kallaste seda ei suuda, sest kui lähevad lapsed, lähevad ka nende vanemad ja maksud ning jällegi on meil ainult tühjad pihud.»

Alatskivi vald soovib oma keskkooli säilitamiseks haridus- ja teadusministeeriumilt erandit saada. Selleks on põhjust: näiteks olid Alatskivi keskkooli lõpetanud mullu Eesti enam kui 200 gümnaasiumi hulgas kõrgkooli sissesaamise pingereas 43. kohal.

Lisaks on Alatskivilt Tartusse oma poolsada kilomeetrit, noorel kuluks kooli ja kodu vahet sõitmiseks päevas ligi kolm tundi. Maalapsele linna korteri üürimine ei tule kõigil peredel kõne alla.

«Need on meie argumendid, millega riigi vastu lähme,» ütles Alatskivi vallavanem Andu Tõrva. «Ka põhiseadus ütleb, et Eestis peavad kõigil olema võrdsed võimalused, ja me nõuame endale võrdseid võimalusi. Riik peab inimestega arvestama, minister ei ole jumal.»

Gümnaasiumivõrgu korrastamise lähtealused
• Eesmärgid: kõigile gümnaasiumilõpetajatele luuakse võrdne lävepakk tasuta kõrghariduse omandamiseks, kõigis piirkondades on õpilastele võrdselt tagatud õppe kõrge kvaliteet ja valikuvõimalused ning üle riigi koolivõrgu efektiivne korraldus.
• Põhimõtted: Eesti koolisüsteemi alus on kodulähedane hea ja turvaline põhikool. Eestis peavad olema ainult tugevad gümnaasiumid. See tähendab, et gümnaasiumides on õpilastel võimalus leida endale edasise haridusteega seotud huvi- ja võimetekohane õppevaldkond; võimalus valida mitme omavahel selgelt eristuva õppesuuna ja valikainete vahel; kvalifitseeritud õpetajad, kel on võimalus töötada täiskoormusega soodsas arengukeskkonnas; nüüdisaegne õpikeskkond, milleks riik taotleb Euroopa Liidu tõukefondidest aastatel 2014–2020 toetusi.
• Nende tingimuste täitmiseks peab gümnaasiumiastmes olema vähemalt kolm paralleelklassi ehk arvestuslikult 252 õpilast. Suuremates linnades (Tallinn, Tartu, Pärnu ja Narva) on otstarbekas vähemalt viis paralleelklassi ehk arvestuslikult 540 õpilasega gümnaasiumid.
• Piirkondlikest eripäradest tingituna võib lahendustes olla erinevusi, aga mitte õppekvaliteedi arvelt.
Allikas: haridus- ja teadusministeerium

Tagasi üles