Ametnikud sõdivad lisakorruste vastu

Pirogovi platsi kõrvale kavandatud hotelli puhul tekitab vaidlusi, kas hoonele tohib kaks korrust peale ehitada. Foto: Margus Ansu

Ärimees Neinar Seli Ülikooli tänava hotelliprojekt on sahtlist välja kraamitud, kuid ootamatult on selgunud, et muinsuskaitse ei luba Ülikooli 14 kaitsealusele majale soovitud kaht lisakorrust ehitada. Lisatud link detailplaneeringule.

«Omanik tahab hotellile kahte korrust peale teha, aga meie ei taha lubada,» ütles läinud nädalal Tartu kultuuriväärtuste teenistuse juhataja Romeo Metsallik.

See Seli hotell on pikaajaline projekt. Detailplaneering pärineb aastast 2003, arheoloogilised kaevamised on hotelli uue hooneosa alal ammu tehtud. Praegu on käimas kuue kutsutud osalejaga arhitektuurivõistlus ning sügisel võiks alata ehitus, nagu ütles Selile kuuluva Livonia Kinnisvara juhataja Ain Tammvere.

Planeeringu mõte

Nüüd, kus arhitektuurivõistlus peaks olema lõpusirgel, on selgunud ootamatuid takistusi. Ja nimelt, et ammuses detailplaneeringus lubatud (või justkui lubatud) kahte lisakorrust ei tohiks sellele vanalinna majale teha.

«Me üritame detailplaneeringust aru saada. Linnavalitsus peaks ise ära klaarima, mis see õige on,» ütles Ain Tammvere. «Mina kui arendaja loen planeeringust välja, et Ülikooli 14 majale tuleks ehitada korrus või korrused tagasiastega 1,5 meetrit räästast. Mulle öeldakse, et nii ei või, aga mul ei ole ühelegi muule dokumendile tugineda.»

Tartu planeeringuteenistuse juhataja Indrek Ranniku nentis, et Ülikooli 14ga ei ole tõesti lihtne lugu. Tema selgitusel tuleks selles olukorras lähtuda planeeringu mõttest ja seletuskirjas öeldust, et Ülikooli 14 maja tuleb säilitada senises mahus.

Segadust tekitavat planeeringujoonisele kantud punktiirjooned, mis peaks uue hooneosa kohta näitama, et poolteisemeetrise tagasiastega võib kolmele korrusele veel kaks peale ehitada. Paraku on joont väidetavalt eksklikult pikendatud ka vanale majale.

Ent kui süveneda, võib mõtet, et kaks lisakorrust on lubatud ka vanale majale, leida mujaltki kui jooniselt.

«Asi on selles mõttes ülitõsine, et meil hulk arhitekte peaksid esitama oma tööd,» ütles Tammvere.

Uued eritingimused

Tammvere rääkis, et kogu ehituse ettevalmistamise juures on olnud mitmeid kummalisi nüansse. Tema sõnul on nüüd selgunud, et linnaarhitekt ei kinnita konkursi tingimusi enne, kui on saadud uued muinsuskaitse eritingimused, kuna 2004. aastal antud kehtisid vaid kaks aastat. Uued tulevad aga palju rangemad.

Eritingimuste arutelu vastavas komisjonis on plaanitud selleks nädalaks.

Tammvere pidas muret tekitavaks, et linnaametnikel endil pole selget arusaama, mis on Ülikooli 14 krundil lubatud ja mis mitte. Suure ehituse ettevalmistusel oleks arendajal tema sõnul vaja kindlust, et linna antud dokumentides ei avastataks uusi vigu, mille peale seni pole veel tuldud.

Ülikooli 14
• Tänapäevase hoone algne osa – ühekorruseline ärklikorrusega maja – valmis 1792. aastal. 1841–1855 ehitas tollane kinnistu omanik majale teise korruse. Järgmise omaniku ajal aastatel 1899–1900 ehitati kolmas korrus ja suurendati alumised aknad kauplusevitriinideks. Tänapäevane fassaadikujundus ja ruumide põhiskeem pärineb sellest ajast.
• Hilisklassitsistlikus stiilis hoone peauks on 19. sajandi keskpaigast. Majas säilinud interjööridetailid, korrustevaheline puutrepp ja treitud pulganditega trepivõre, pärinevad kolmanda korruse juurdeehitamise ajast. Teisel ja kolmandal korrusel asuvad väärtuslikud ja Tartus ainulaadsed kahhelahjud.
• Ajaloomälestis Ülikooli 14 on ärkamisaegse rahvusliku liikumisega tihedalt seotud hoone: selles elasid 1865–1868 koolmeister ja rahvusliku liikumise juht Johann Voldemar Jannsen ja tema tütar Lydia Koidula. Samuti asus hoones Eesti Postimehe toimetus.
Allikas: muinsuskaitseamet