Mõlemal poolel on ilmselt omajagu õigust. Tartu kunstimuuseumil ja linnaraamatukogul on vaja nüüdisaegseid võimalusi, kahtluseta. Kui suuremat pilti vaadata, on see ka Tartu tulevase konkurentsivõime küsimus Eesti teise suurema keskusena – et siinsed kesksed kultuurikandjad kehvade tingimuste tõttu ei kiratseks. Ja kui ehitada Tartule uus ilus kunstimuuseum, siis kahtlemata mitte kuhugi nurga taha, vaid ikka linna keskele, nähtavasse kohta inimeste loomulikule liikumisteele.
Teisalt on arusaadav nendegi mure, kes ei taha, et suur osa pargi rohelusest läheks betooni alla. On neid, kelle silmis polegi siin kompromissivõimalust.