Tartus hoiavad futsalit ehk saalijalgpalli elus kaks tiimi

Ravens Futsal Ares Security tegevjuhi ja mängija Rene Kolsar (paremal) sõnul on saalijalgpall kiire ja tehniline mäng, kuid Eestis veel liiga alahinnatud. Foto: Kristjan Teedema

Kellele tartlastest poleks tuttavad nimed JK Tammeka või Tartu JK Welco? Kui paljudele aga kõlab tuttavalt Ravens Futsal või Tartu Maksimum Welco? Need kaks meeskonda edendavad Tartumaal kõrgtasemel saalijalgpalli ehk futsalit.

Tartu Maksimum pääses meistriliigasse hooajal 2015/2016 ning kannab tänavu nime Tartu Maksimum Welco. Meeskond on tabelis põhiturniiri järel seitsmendal kohal. Ravens Futsal Ares Security on noorem tiim, lõpetas põhiturniiri kolmandana ning kibeleb tiitlit võitma.

Tõsi, möödunud nädalal kirjutas Tartu Postimees, et Ravens Futsal plaanib mängudest koroonaviiruse ohu tõttu loobuda, kuid jalgpalliliit tõi lahendusena välja kiirtestide tegemise enne igat mängu ning see võimaldas jätkata. Reedel alistas Ravens Futsal esimeses play-off-kohtumises Lähte spordihoones JK Kohila 9:2 ning eile võitis samad vastused 6:3 tulemusega, mis tähendab kohta poolfinaalis.

Ravens Futsali tegevjuhi Rene Kolsari sõnul olid kaks võitu olulised, kuid mängud rasked. «Vastased on küll tagumise otsa punt, aga neid ei saa alahinnata. Me suutsime lihtsalt oma mängustiili peale suruda,» selgitas Kolsar.

Nimi ronga järgi

Meeskond on tegutsenud ligi kuus aastat ning lõpetas mullu meistriliigas neljandal kohal.

«Lõime selle võistkonna sõpradega, sest nautisime mängu,» meenutas Kolsar. Nimi Ravens tulenes ühe mehe huvist looduse vastu. «Talle meeldis lindudest ronk ja sealt tekkis nimega seos. Me ei vaielnud temaga pikalt,» muigas Kolsar.

Tegelikult on tema juured aga teises meeskonnas, Tartu Maksimum Welcos. «Nemad olid ikkagi teerajajad, aga kui ühel hetkel läksid minu ja veel mõne mängija teed sealt lahku, saime kokku uue hea pundi,» rääkis Kolsar.

Tartu Maksimum Welco meeskonda juhib Maksim Mitrofanov. «Mingil määral võib tõesti väita, et Ravensi klubi kujunes inimestest, kes enne mängisid Maksimumis ja erimeelsuste tõttu treeneriga ära läksid. Aga mida aeg edasi, seda rohkem on nende koosseis muutunud,» selgitas Mitrofanov. Praegu on Ravensi põhinelikus Maksimumi taustaga ainult üks mängija, Aleksandr Pruttšenko.

Ravens Futsal plaanis mängudest koroonaviiruse ohu tõttu loobuda, kuid jalgpalliliit tõi lahendusena välja kiirtestide tegemise enne igat mängu ning see võimaldas jätkata.

«Ravens teeb head tööd ja areneb soliidselt. Ma olen väga tänulik neile mängijatele, kes sõltumata oma klubi asutamisest mängisid Maksimumi võistkonna eest üleminekumängudes, mille tulemusel pääsesime meistriliigasse,» kinnitas Mitrofanov.

Tänavu on tema sõnul võistkonnal põhihooaeg lõppenud ning otsustavaks sai kahe mängu kaotamine JK Kohilale. Seitsmenda koha võistkond peaks võitma üleminekumängud esiliiga teise tiimi vastu.

Ravens Futsal Ares Security tegevjuhi ja mängija Rene Kolsar (paremal) sõnul on saalijalgpall kiire ja tehniline mäng. Foto: Kristjan Teedema

Alahinnatud spordiala

​Nii Kolsar kui Mitrofanov tõdevad, et saalijalgpall on Eestis alahinnatud ala ning seisab murujalgpalli varjus. «Mõned klubid teevad kõvasti tööd futsali populariseerimisega ja mõned meediakanalid seda ka kajastavad, kuid vähe,» selgitas Mitrofanov. «See on väga kiire ja tehniline mäng, aga paljudele seostub futsal lihtsalt kehalise kasvatuse tunnis palli toksimisega,» tunnistas Kolsar.

Spordiala edasi arenemiseks peavad Kolsari sõnul võrdselt pingutama kõik asjaosalised, ka jalgpalliliit.