Annika Aas: mis on Pompidou ime taga?

Annika Aas Foto: Erakogu

Nagu Pariis, väärib Tartu kui Unesco kirjanduslinn ja tulevane Euroopa kultuuripealinn arhitektuurselt muljet avaldavat, aga veelgi enam sisult tuumakat kultuurikeskust, mis aitaks sidustada ühiskonnarühmi lastest vanuriteni ning muutuks kultuuriasutuste põnevate koostöövormidega tõeliseks Lõuna-Eesti tõmbekeskuseks.

Pariis oli Euroopa kultuuripealinn aastal 1989 ning Tartust saab selle uhke tiitli kandja aastal 2024. Aga Tartul saab maailma kultuurimekaga olema loodetavasti muudki ühist. Pariisi kesklinna üks (nii sisu kui välimuse poolest) tähtsaimaid ja külastatuimaid hooneid on 1977. aastal avatud Pompidou keskus, kus tegutsevad koos kunstimuuseum ja linnaraamatukogu. Ka Tartus hakkab planeeritav südalinna kultuurikeskus ühendama neid kahte olulist asutust, mis on minu arvates äärmiselt tervitatav.

Miks räägin just Pompidou keskusest, kui maailmas on teisigi hästi toimivaid kunsti ja kirjandust ühendavaid kultuurikeskusi? Nimelt viibisin 2017. aasta sügisel Pompidou keskuses asuvas BPI (Bibliothèque Publique d’Information) raamatukogus praktikal ning kogesin oma silmaga ja omal nahal Pompidou imet: looklevaid järjekordi nii kunstimuuseumi kui raamatukogu ukse taga (tol ajal olid neile veel eraldi sissepääsud, kuigi majas asusid kõrvuti), maja tohutut populaarsust nii turistide kui pariislaste seas.