:format(webp)/nginx/o/2020/09/01/13313401t1h6e8a.jpg)
/nginx/o/2021/03/18/13684834t1hb203.jpg)
Kuna jääolud on muutunud ohtlikuks, siis kehtib eilsest üle kogu Eesti siseveekogude jääle mineku keeld. Täna pärastlõunal oli Saadjärvel siiski üht kalameest märgata.
Jääle mineku keelust hoolimata püüdis mees Saadjärvel kala
Jääle mineku keelu eesmärk on ennetada traagilisi veeõnnetusi. «Jääaluse vee temperatuur on vaid paar kraadi üle nulli – nii külmas vees suudab täiskasvanud inimene pidada vastu maksimaalselt kümmekond minutit, lapsed kaotavad jäises vees teadvuse veel kiiremini. See tähendab, et praegustes oludes on veekogul juhtunud õnnetustel sageli traagilised tagajärjed,» ütles päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala.
Lõuna päästekeskuse kommunikatsioonijuht Marek Kiik selgitas, et päästjad käivad oma komando väljasõidupiirkonnas populaarsemate veekogude ääres, et kontrollida jääle mineku keelu täitmist ja end ohtu seadvaid inimesi ära kutsuda. Kogu aeg veekogude ääres ei olda, küll aga reageeritakse väljakutsetele, kui häirekeskusele teatatakse jääl olevatest kalameestest või jääle läinud inimestest.
Ta märkis, et täna on patrullid alles käimas, aga pärastlõunal möödusid Tabivere komando päästjad ka Saadjärvest, kuid meeskonnavanema sõnul kedagi järvel enam näha ei olnud. Järve lähedal märgati küll paari jääpuuridega meest.
Ent Luunja sadamasse läinud Annelinna päästjad leidsid jää pealt eest lausa kuus kalameest. Meeskonnavanem Raivo Laanemaa sõnul võis arvata, et mehed teadsid, et jääl olla ei tohi, sest hakkasid päästeautot nähes kohe asju kokku panema. Päästjatele väideti, et keelust ei teata.
Eile kutsusid patrullimas käinud Tabivere komando päästjad Saadejärvelt kahest eri kohast ära kaks kalameest, kellele tuli jääle mineku keeldu ja selle eesmärki selgitada. Paaris kohas märkasid Alatskivi ja Annelinna komando päästjad samuti jääle läinud inimesi, kes selgituste peale kohe lahkusid.
Oli ka üks väljakutse, kus tähelepanelikud inimesed ennast jääl ohtu panijatest teada andsid. Sellega seoses käisid päästjad eile kella 13 ajal Elvas Arbi järve jäält ära kutsumas inimesi, kes ei olnud ohtu hinnanud ja jääle mineku keelust kuulnud.
Piiriveekogudest ei tohi jalgsi ega mootorsõidukitega jääle minna Narva jõel, Pattina järvel ja Lämmijärve Naha oja ja Pihuste küla vahelisel alal. Sõidukitega on keelatud minna nii Pihkva kui Lämmijärvele. Jalgsi on lubatud minna Vaniku, Pabra ja Kriiva järvede jääle ning maastikusõidukil veel ka Peipsi järve jääle.
Eile teatas politsei- ja piirivalveamet, et 16. märtsi ennelõunal tõusis Peipsi järvistule ootamatult tihe udu, mistõttu kaotasid mitmed järve jääl liikunud kalurid sihi ega leidnud enam tagasiteed kaldale. Mustvee kordoni juht Jalmar Ernits selgitas, et viimaste päevade temperatuuride kõikumised on mitmel järjestikkusel päeval Peipsile enesega kaasa toonud tiheda udu, milles nii vilunud kui ka algajad kalastajad on ära eksinud.
Ta tuletas kaluritele meelde, et ilmaolude halvenedes ja järvel orientiiri kaotades tuleb jääda ühele kohale paigale ning viivitamatult ühendust võtta lähima kordoniga, et vajalikud juhised ja abi võimalikult kiiresti saabuks.
«Järvele minnes tuleks kaasa võtta lisaks kalastusvarustusele ja isikut tõendavale dokumendile ka laetud mobiiltelefon, milles on kordoni kontaktnumber. Lisaks tuleks enese turvalisuse tagamiseks kaasa võtta ka navigatsioonivahend ning enne veekogule minemist selle kasutamine endale ka selgeks teha,» lisas Ernits.
Ernits sõnas ka, et enne jääle minekut tuleks tutvuda kindlasti jääoludega ning vajaduse korral küsida lisainfot kordonist. Piiriveekogule väljumine tuleb kindlasti ka registreerida, sest vaid nii saavad piirivalvurid teid vajaliku infoga kurssi viia ning häda korral viivitamatult abi pakkuda.