Skip to footer
Päevatoimetaja:
Jüri Saar
+372 739 0358
Saada vihje

Tantsurahva pastlad ootavad kapis paremaid aegu

Rahvatantsijate traditsioonide hulka kuuluvad laulu- ja tantsupeod, millest tänavu tuleb suu puhtaks pühkida.

Kui tänaval saab 2 + 2 reeglit järgides koos aega veeta, siis rahvatantsus see ei toimi ning paaristantsu harjutamine on saanud koroonaviiruse tõttu suure löögi. Tühistatud on ka palju tantsupidusid ja rahvatantsuüritusi, kuid tõeliste tantsuhingede sõnul tuleb õudne aeg lihtsalt üle elada ja siis veel tugevamana edasi minna.

Eesti rahvakultuuri keskuse Tartumaa rahvakultuuri­spetsialist Kati Grauberg-Longhurst, kes on juhendaja rahvatantsuseltsis Torbikud, näeb pikal pausil tantsuelule suurt mõju.

Joonised on kasutud

«Me oleme harjunud ühes ruumis koos tantsima ning ekraan seda ei asenda. Iga uus asi nõuab muidugi harjumist,» selgitas Grauberg-Longhurst. Näiteks tantsumustreid praegu läbi proovida pole võimalik. «Saab teha trenni, aga mitte tantsu kokku panna,» lisas ta.

Suure katsumuse osaliseks ongi tema sõnul saanud just juhendajad. «Süsteemi, mille järgi muidu tundi teeme, praegu kasutada ei saa,» nentis ta.

Juba eelmisest kevadest on rahvatantsijad piirangute ajal olnud leidlikud: kes tantsis väljas, kes matkas, mõni on oma kodu tantsusaaliks muutnud, teised koos talverõõme nautinud.

«Need lahendused on selleks, et inimesed täiesti laiali ei läheks. Aga see ei asenda tunnet, kui lähed trenni varem kohale, et oma sõpruskonnaga muljetada,» tõdes Grauberg-Longhurst.

Üks neist, kes ülepäeviti kodus tantsu vihub, on Eesti maaülikooli rahvatantsuansambli Tarbatu põhirühma tantsija Teet Kannike (33), ta juhendab seal ka üht tantsurühma.

Nüüd, kui teisipäeviti ja neljapäeviti oma rühmaga kohtuda ei saa, on hinges tühi tunne, aga midagi traagilist ta olukorras ei näe. «Eks seda olukorda oli ette näha ning emotsioone see enam ei tekita. Kui tänaval rühmakaaslast näen, siis jutustame ja meenutame trenne,» rääkis Kannike.

Meie rahvakultuuri see viirus ei murra. Need traditsioonid on emapiimaga kaasa antud, ütles tantsujuht Jaanus Randma.

Jaanus Randma, Tarbatu juht

Kas ilma tantsutrennideta on kõht juba ette kasvanud? Kannike muigab ja tõdeb, et vormis saab hoida ennast ka teisiti ning elu on piisavalt aktiivne, et temal pole sellist muret tekkinud. «Praegu saab selgeks, kui suur tahtejõud inimestel on. Kes tahab, leiab kindlasti lahenduse,» ütles ta.

Tarbatu kunstiline juht ning Baltimaade üliõpilaste laulu- ja tantsupidude Gaudeamus üks eestvedajaid Jaanus Randma (pildil) nõustus, et tantsijad peavad praegu ise füüsilist vormi hoidma. «Meie Tarbatus rühmadega välitrenne ei teinud. Kui veel sai kümne inimesega saalis tantsida, siis kahe paari kaupa seda ka tegime,» lausus ta.

Positiivne on see, et tantsurühmad on omavahel rohkem sotsiaalmeedia vahendusel suhtlema hakanud ning hoiavad sidet. Tarbatus tehtud küsitluse põhjal plaanib ligi 150 tantsijast 90 protsenti piirangute järel jätkata.

Kati Grauberg-Longhurst ütles, et tantsijad suhtuvad piirangutesse mõistvalt. «Inimestel on kuklas teadmine, et see õudne periood tuleb üle elada ja kõik läheb lõpuks mööda,» lisas ta.

Rahvakultuur elab edasi

Kahju on planeeritud üritustest, nagu suvel Vilniuses toimuma pidanud Gaudeamuse laulu- ja tantsupeost.

Veel olid Tartumaa kollektiivid registreerunud näiteks III Eesti naiste tantsupeole, meeste tantsupeole ja Kagu-Eesti tantsupeole. «Gaudeamust ja naiste tantsupidu ei toimu, aga meeste tantsupeo toimumine on veel õhus,» selgitas Jaanus Randma.

Tema jaoks tähendas käesolev aasta ka Tarbatu 70 aasta juubelit, kuid pidustused lükati 2022. aastasse. «Isegi kui nüüd järsku tuleb uudis, et kõik on jälle lahti, ei piisa enam paarist nädalast ega kuust ettevalmistuseks,»​ nentis ta.

​Kas rahvakultuur pausi tõttu kannatab? Randma selle pärast ei muretse. «Oleme eestlased ja meie rahvakultuuri see viirus ei murra. Need traditsioonid on emapiimaga kaasa antud,» ütles ta.

Grauberg-Longhurst ei salga, et piirangutel on kindlasti järgmistele tantsupidudele mõju, kuid selle suurust on praegu raske hinnata.

«Eks jalgrattasõit lähe ka rooste, kui harjutada ei saa. Aga teades meie tantsijaid ja juhendajaid, olen ma kindel, et tuleme sellest hästi välja,» ütles ta.

Kui 2019. aasta suvel toimus Kassitoome orus tantsuetendus «Loodud jääma», siis tänavu rahvatantsijad esineda ei saa.

Kui palju on Tartumaal rahvatantsijaid

  • Tartumaal harrastab rahvatantsu 2454 inimest.
  • Neist 840 on mehed ja poisid ning 1614 tüdrukud, naised ja memmed.
  • Rahvatantsukollektiive on 159.
Kommentaarid
Tagasi üles