Vilja Kohler: aga miks peab vaktsineerimata müüja võitlema jobudega?

Vilja Kohler Foto: Margus Ansu

Kogu Eesti täitub kohe suure vaktsineerimiskampaaniaga. «Ära kõhkle!», «Aitab küll!» julgustavad lugupeetud inimesed. Otsepostitused jõuavad kõigisse kodudesse, tänavatele tulevad suured plakatid, telesse ja raadiosse klipid. Kampaania esimese laine hind on 150 000 eurot. Tuleb ka teine ja kolmas laine, läheb veel omajagu eurosid.

Mina ei kõhkle. Tõsi, kodulinnast kaugemale, näiteks Ida-Virumaale, ma vaktsineerima ei sõida. Sest on jabur minna riikliku logistilise suutmatusega kaasa ajal, mil valitsus toonitab: püsige kodus, ärge liikuge ringi. Aga perearsti telefonikõnest mulle piisab – panen saapad jalga ja rahuliku sammuga olen 15 minuti pärast tema juures.

Kuid keegi ei kutsu mind ja mu 80-aastast ema vaktsineerima, teistest pereliikmetest rääkimata. Vaktsineerimata on mu 95-aastane sõbranna, nagu väga paljud teisedki, kes tahavad ja ootavad vaktsiini, aga kellele riigiasutused ei suuda seda hankida.