LOE VÕI KUULA ⟩ Tartu linnaarhitekt: parki rajatav kultuurikeskus on keskkonnaprojekt

Seda, kui paljud praegu Tartu keskparki ääristavatest puudest võiks Süku nimel langeda, ei söanda linnaarhitekt Tõnis Arjus ennustada. Küll aga kinnitab ta, et eesmärk on rohelust võimalikult palju säilitada. Foto: Kristjan Teedema

Viimastel päevadel nii ajakirjanduses kui sotsiaalmeedias taas elavnenud debatis Tartu keskparki kavandatava kultuurikeskuse ümber on üha enam esile kerkimas nende arvamus, kelle meelest pole õige uusehitise nimel ohverdada puid ja rohelust. Linnaarhitekt Tõnis Arjus soovitab sellisest vastandavast arutelust siiski hoiduda ja rõhutab, et hästi loodud avalik hoone mitte ei lõhu parki, vaid rikastab seda.

Intervjuu kõlas täispikkuses Kuku raadio saates «Vahetund Tartu Postimehega» 16. märtsi pärastlõunal. Saade on järelkuulatav.

Seda, et Tartu südalinna tuleks ehitada uus kultuurikeskus, näikse kultuuriavalikkus valdavas üksmeeles toetavat. Tõnis Arjus, palun põhjendage täpsemalt, mida see rajatis peaks juurde andma lisaks sellele, et seal leiaks nüüdisaegsed ruumid nii kunstimuuseum kui linnaraamatukogu?

Projekti juuretis ongi kunstimuuseum ja linnaraamatukogu, aga me ei saa ikkagi öelda, et sellest saab lihtsalt kahe asutuse ühishoone. Me peaksime sealt saama täiesti uut kvaliteeti, mis muudaks täielikult Tartu hingamist ja viiks siinse kultuurielu uuele tasemele. Kõige parema võrdlusmomendi saab Oodist ehk Helsingi linnaraamatukogust. Kunstimuuseumi seisukohalt võiks mõelda Tallinna kogemusele. Seal oli enne Kumu valmimist kunstimuuseumi külastatavus ja kogude suurus Tartu omaga võrreldav. Aga Kumu tulek tõstis Tallinnas selle valdkonna hoopis uuele tasemele: nende külastajate hulk kümnekordistus.

Lisaks juuretisfunktsioonidele on sinna muidugi kavandatud ka toetavad funktsioonid, mis tavapäraselt kuuluvad ikka seda laadi kultuuriehitiste juurde. Jutt käib näiteks saalidest, mida ühelt poolt on vaja muuseumil ja raamatukogul, aga mida saab ristkasutada ka näiteks kontsertideks, väärtfilmide näitamiseks, konverentsideks ja muuks. Ning loomulikult kohvik ja kunstipood – need on ikka inimeste meelispaigaks, kuhu jäädakse enne hoonest lahkumist pidama.

Selge on see, et eesmärk pole panna pargipuid langema. Aga asukoht on sellise ehitise puhul peaaegu kõige tähtsam.

Tähtis on luua selline keskus, mis elaks 24/7, ja selleks on sinna mõeldud ka paindlikud lahendused muude kultuuritegevuste rendipindadeks.

Nii mõnigi kõhkleja on väitnud, et omal ajal väga suurejoonelisena ehitatud ERM on praegu pigem alakasutatud ja selle taustal näib teise sarnaste funktsioonidega kultuurihoone ehitamine kesklinna priiskamisena.

Minu teada on ERM ikka vägaväga külastatav. Ma ei alavääristaks selle kasutatavust. Ühtlasi on just ERM tõestanud, kuidas multifunktsionaalsusest ja ristkasutusest on võimalik kasu saada. Seal on osatud selles mõttes oma programmi väga hästi üles ehitada.

Mis puudutab Tartu kunstimuuseumi ja linnaraamatukogu, siis nende rolli ei saa ükski teine asutus kanda. On küsitud, miks te ei vii kunstimuuseumi ERMi, kui seal on olemas tingimused kogude hoidmiseks. No ei ole lihtsalt võimalik! See on teine asutus.

Rääkides väidetavast suurusehullustusest tasub tähele panna, et linnaraamatukogul on juba praegu 300 000 külastust aastas. See näitab, kui uskumatult suurt rolli see asutus ühiskonnas mängib. Kui me suudaks nüüd väga atraktiivses ja käidavas kohas kõrgetasemelise arhitektuuriga luua veel ka uue tugeva avaliku ruumi, siis ma pigem muretseks selle pärast, et Süku jääb üsna ruttu väikseks.

Miks ehitada just keskparki?

Selge on see, et eesmärk pole panna pargipuid langema. Aga asukoht on sellise ehitise puhul peaaegu kõige tähtsam. Selleks, et see õnnestuks, peab ta mängima olulist rolli inimeste igapäevastes tegemistes. Linlased peaks sinna sattuma, mitte spetsiaalselt minema.

Süku pole keskkonnavaenulik projekt, vaid keskkonnaprojekt. Esiteks on meie kesklinna ehitusalad määratud eesmärgiga vähendada valglinnastumist ja suurendada keskkonnasäästlikke liikumisviise. Peame looma lühikeste vahemaadega linna.

Siin on parim näide uus Delta keskus. Sellegi asukoht tulenes kaasavast üldplaneeringu protsessist, ehkki ka selle vastu organiseeriti petitsioon. Ometi näeme, kuidas Delta annab oma väärikas kohas tugevust juurde nii kesklinnale kui ülikooli ajaloolisele keskusele. Ja tänu sellele, et hoone kerkis sinna, kuhu see kerkis, on muutunud ümbruskonna haljasalad väärtuslikumaks ja kasutatavamaks.

Kui palju puid ja muud rohelust tuleks Süku nimel ohverdada?

Üldplaneeringus on öeldud, et vähemalt 50 protsenti pargialast peab säilima. Mitte mingil tingimusel pole võimalik, et üle poole pargist kaob.

Pargi all me mõistame avalikku ruumi, millel pole katust, mis on haljastatud ja kus igaüks saab alati aega veeta. Aga ka kultuurikeskus on avalik ruum ehk osa pargiruumist. Neid ei tohiks kontrastina käsitleda. Me ei peaks vastandama parki hoonega ja betooni rohelusega, sest mõlemad võivad kanda olulist avalikku funktsiooni.

Ikkagi, kui palju oleks võimalik praegusi puid alles jätta?

Selles ruumiprogrammis, milleni oleme praeguseks jõudnud, hõlmaks maja vähem kui poole pargi pindalast, eeldusel, et see on kolmekorruseline. Tegelik tulemus selgub rahvusvahelisel arhitektuurivõistlusel ja seal on kümneid viise, kuidas hoonet paigutada nii, et võimalikult palju kõrghaljastust säiliks.

Milline peaks maja välja nägema? Mõni on rõhutanud, et kui üldse teha, siis kindlasti puidust.

Täiesti nõus. Seda oleme ka riigikogule saadetud taotluses toonitanud, et sellises kohas on eriti oluline, et me ei mõtleks ainult tõhususele, vaid ka sellele, kuidas ja millest me ehitame. See on see koht, kus teha koostööd Lõuna-Eesti puidusektoriga, et viia edasi puidust ehitamise kultuuri.

Peame hoolega mõtlema, kuidas seda hoonet teha nii, et see tõesti sobiks Tartu vaimuga kokku.

Viimasel ajal on Tartu vaimu kandnud autovabaduse idee. Kuidas sellega haakub plaan teha Süku alla suur parkla?

Kõik teavad, et Magistri tänava parkla asemele kavandati parkimismaja. See sai sinna paigutatud siis, kui kesklinna üldplaneeringu ajal nägime ette ulatuslikult vanalinnas ja selle ümbruses parkimiskohtade eemaldamist, et tagada normaalseid liikumisviise jalutajatele ja ratturitele. Siis tekkis küsimus, et kui te need kohad ära võtate, siis kuhu te autod panete, ja nii koorus arusaam, et kuhugi peab tulema parkimismaja.

Aga nüüd, kus saame südalinna kultuurikeskuse ideega edasi minna ja selle alla parkimismaja luua, ei näe ma enam põhjust eraldi parkimismaja kavandada. Linnaehituslikult on mõistlik peita parkimine maa alla.

Kuhu peaks avanema Süku peafassaad?

See koht on hästi ligipääsetav igast suunast ja seepärast on oluline leida selline lahendus, mis jääks näoga igasse suunda. Kõige loogilisem oleks, kui tehnoligipääs jääks kaubamajapoolsesse külge.