Vahur Kalmre: Keskpargist. Tumedamast küljest. Natuke vanaisale toetudes

Vahur Kalmre Foto: Erakogu

Kirglikest debattidest keskpargi üle, eriti viimasel ajal, olen endale kõrva taha pannud vähemalt neli märksõna: vassimine, halvustamine, üleoleku näitamine ja tegemata töö, kirjutab endine linnavolinik Vahur Kalmre.

Minu vanaisa ja vanaema kodu oli praeguse keskpargi kvartalis, kohe Uueturu tänava ääres. Kui elu siin maamunal poleks läinud nii hullusti, oleksin ma ehk nüüdki hoovi luuaga pühkinud või majaesist korras hoidnud. Mu ema, kes samuti kuni suure sõjani seal elas, töötas hiljem kommunaalettevõtete kombinaadis, mille hooldada olid ka Tartu pargid. Nii pani ta mind suvel sinna tööle ja üks töökoht oli ka keskpark. Vikateid meile kätte ei antud, aga rehadega saime küllalt seal heina – või oli see muru... ei, vist ikka hein – kokku riisuda.

Berk Vaher, kas ma nüüd võin keskpargi kohta arvamust avaldada? Just Berk Vaher hurjutas hiljutistes Facebooki postitustes neid, kes hakkasid parki kaitsma, et te ise pole midagi selle pargi heaks teinud, aga nüüd arvustate siin kultuurikeskuse eest seisjaid. Justkui tartlastel polekski õigust Tartu asjade kohta sõna võtta. Berk Vaher, kas ma olen natuke lunastanud ennast selle pargi ees, et võiksin rääkida? Aitäh.