ERM võtab tööle külastaja tempos liikuva roboti

Muuseumirobot tegi hiljuti ERMis proovipäeva ning uue töötaja oskused jätsid ERMi direktorile Alar Karisele hea mulje. Foto: Arp Karm

Praegu ei pääse külastajad sisse mitte ühegi muuseumi uksest. Aga miks mitte lasta sellisel ja huvilisele muulgi just sobival ajal muuseumi näidata hoopis robotitel? Peagi panebki Eesti Rahva Muuseum (ERM) tööle roboti, mis aitab väljapanekud tuua nendeni, kes mingil põhjusel sinna kohale minna ei saa, ning siis võib muuseumis ringi vaadata ka kodus diivanil istudes.

Robotiga saab teha giidituure nii, et külastajad on kodudes, aga võimalus on korraldada ka koolitunde sedasi, et lapsed on koolimajas klassiruumis ja giid liigub robotiga näitusel ringi, selgitas ERMi direktor Alar Karis. Ent erinevalt veebituuridest, mida ERMi kodulehel juba praegu on näha, liigub robot vaatajale sobilikul kiirusel ja vaadata saab neid näituse osi, millele huviline ise tahab keskenduda.

Diivanilt rahvusmuuseumi

Järgmine samm roboti edasiarendamisel võiks olla see, et näituse vaataja saaks robotit kodust ise liigutada. «Jõuame nii kaugele, et näitust on võimalik vaadata 24/7,» ütles Karis.

Selleks tuleks aeg kinni panna, alla laadida vajalik tarkvara ja nii on võimalik muuseumis ringi liikuda. «Kui keegi leiab, et öösel on kõige parem aeg muuseumi minna, siis ta läheb ja vaatab näitust öösel,» sõnas Karis.

Roboti hankimise mõte tekkis ERMil mullu kevadel esimese koroonalaine ajal. Nüüd ongi asi sealmaal, et USA ettevõtte Double Robotics seade on Tartusse jõudmas. Double Roboticsi robotit on kasutatud erinevates ettevõtetes, ülikoolides, aga ka meditsiinis. ERMi jõuab esimene robot muuseumi sünnipäevaks aprillis, aga ERM on valmis roboteid ka juurde ostma.

Ka rasketel aegadel mõeldakse tulevikule ja see on selgelt tuleviku investeering, sõnas ERMi direktor Alar Karis.

Üks robot maksab ligi 5000 eurot. «Mõni aasta tagasi olid need robotid tunduvalt kallimad,» märkis Karis. Seega ei võta see rahaline väljaminek ERMilt suurt tükki küljest ära ka praegusel keerulisel ajal, mil külastajad kohal käia ei saa. «Ka rasketel aegadel mõeldakse tulevikule ja see on selgelt tulevikuinvesteering,» sõnas Karis. Ta lisas, et robot on kasulik ka viirusevabal ajal, kas või erivajadustega inimestele, kes ise liikuda ei saa.

See, kuidas muuseum robotit täpsemalt kasutama hakkab, veel selgub. Robotiga muuseumikülastus hakkab olema tasuline: huviline paneb aja kinni ja ostab pileti. Hiljuti käis robot muuseumis ka proovipäeval ja Karise sõnul jättis uus töötaja hea mulje. Aga seda tuleb veel kohandada muuseumi soovide järgi, lisas ta.

Viirus soosis digilahendusi

Ka välismaa muuseumid on selliseid lahendusi katsetanud. Näiteks Suurbritannia lõunaosas paiknev kunstimuuseum Hastings Contemporary on kasutanud sama firma robotit, mis lähiajal ERMi jõuab.

ERMi teadussekretär Agnes Aljas rääkis, et mitmesugused virtuaalsed lahendused olid muuseumidele juba varem tuttavad, aga just koroonaviiruse puhangu alguses hakkasid paljud maailma muuseumid tohutult tootma digisisu: näiteks kuraatori- ja veebituure ning haridusprogramme.

Nüüd on hoog pisut raugenud, sest digimuuseume on juba üpris palju. «Digilahendused ei vähenda muuseumide külastamist füüsiliselt, vaid pigem laiendavad nende publikut,» ütles Aljas. «Inimesed otsivad ikkagi füüsilist kogemust, et kuskile minna, kuskil käia, midagi näha ja veeta mõnusalt aega.»