Kinnisvaraasjatundjate hinnangul on eestlaste mõtteviis järjest enam valmis korterite omamise asemel nende üürimiseks, kuid ettevõtjad ei kipu üürimajadesse investeerima, sest praeguste üürihindade ja ehituskuludega on see vähetulus äri.
Mõtteviis on üürimajadeks valmis, rahakott mitte
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Vanemale põlvkonnale on olnud väga oluline just omada kinnisvara, aga noorem põlvkond ei taha end siduda kohustuste ja pikkade laenudega,» ütles kinnisvarabüroo Uus Maa analüütik Risto Vähi.
«Noored ei tea sageli, mis tööd nad teevad ja kus nad elavad viie või kümne aasta pärast. Isegi kui sissetulek võimaldab neil osta korteri pangalaenuga, eelistavad nad üürimist, sest see jätab rohkem paindlikkust elumuutustele reageerimisel,» selgitas Vähi.
Mõtteviisi muutus
Analüütik Risto Vähi sõnul elab hinnanguliselt 15 protsenti Eesti elanikkonnast üüripinnal. See-eest Lääne-Euroopa riikides eelistab üüripindu keskmiselt 40 protsenti inimestest. «Aga ka meie inimesed valivad järjest enam ostmise asemel üürimise. Nõudlus üüripindade järele kasvab,» nentis Vähi.
Eesti üks rikkamaid ettevõtjaid Hillar Teder on käinud välja idee ehitada Tallinna kesklinna üksnes üürikorteritega maju, kus inimesed võivad elada kas või kümneid aastaid kindlustundega, et korter ei kao kuskile ja see ongi mõeldud ainult väljaüürimiseks.
Seni pole ettevõtjad teinud Eestis ühtegi suurarendust mõttega see tervenisti välja üürida. Analüütik Risto Vähi sõnul on Tallinnas aga omandireformi käigus tagastatud maju, mis on välja üüritud ning mõned arendajad on olnud sunnitud kortereid müümise asemel üürima, kuni need müüdud saavad.
Üksikud näited
Suurarendusi üürimajade kujul pole ka Tartus, kuid üksikuid maju on üürikorteriteks renoveeritud näiteks Karlovas ja Tähtveres.
Kesk tänavas asuva renoveeritud üürimaja ühe oma-niku, ehitusettevõtja Tarmo Hinto sõnul sai maja üürikorteriteks renoveeritud rohkem kui viis aastat tagasi üsna juhuslikult. «Lihtsalt tegime ühe sellise maja. Meil ei olnud eesmärki hakata tegelema suurema üüriäriga,» ütles Tarmo Hinto.
Rohkem üürimaju ehitusettevõtja Tartusse teha ei kavatse. «Ei tasu ära. Ehitushinnad on kõrged, üürihinnad madalad. Eraisik võib mõne korteriga tegelda, aga ettevõtjana ei vääri see mäng küünlaid,» ütles Hinto. «Kahjumit üürimaja ei tooda, aga see pole selline äri, mille peale tormi joosta,» lisas Hinto, et ettevõtja leiab kasulikumaid investeerimisvõimalusi kui üüriäri.
Vähene tootlikkus
Kaanon Kinnisvara juhatuse liikme Toomas Mustimetsa selgitusel pidurdab üürimajade rajamist üüripindade vähene tootlikkus: kulud on võrreldes võimalike tuludega liiga suured.
«Võtame näiteks kahetoalise keskmises korras korteri, mille üür on umbes 200 eurot kuus ehk 2400 eurot aastas. Kümne aastaga teenib korterilt 24 000 eurot, aga kahetoaliste korterite omahinnad on 35 000 kuni 40 000 eurot ja kümne aasta pärast vajab korter juba ka remonti,» näitlikustas Mustimets.
Kinnisvarabüroo Parim Päev juhataja Eero Saar, kel on endalgi Tartus mitu üürikorterit, nentis, et üüriäri ei hiilga tootlikkusega, kuid on siiski üsna stabiilne ning lisaks kasvab hästivalitud kinnisvara väärtus ajaga.
«Mina usun sellisesse pensionisambasse palju rohkem kui ühessegi teise pensioni,» ütles Saar ja pakkus, et lähema kolme aasta jooksul võib mõni kinnisvaraarendaja hakata tegema ka Tartusse esimest suuremat üksnes väljaüürimiseks mõeldud korterelamut. «Esimesed pääsukesed pole enam kaugel,» oletas ta.
Tartus umbes 50 üürikorterit omava Sõbra Kinnisvara juhatuse liikme Ergo Mõttuse sõnul pole nende firmal kordagi tekkinud raskusi üürnike leidmisega. Üüriäri läheb Mõttuse sõnul hästi, kuid selleks, et korterite üürimine end ettevõtjale ära tasuks, peab kortereid rohkem olema. «Mastaapi on vaja. Mõne korteriga ei saavuta midagi,» ütles ta.
Mõttus lisas, et Sõbra Kinnisvarale ei ole üürikorterid siiski omaette äri, vaid nemad vaatavad üüritulu kui rahavoogu uute kinnisvaraarenduste jaoks.
«Kui uut arendust ei õnnestu kohe maha müüa, on vähemalt panga ees kohustused täidetud. Üüritulu annab kindlustunde,» märkis ta.
Mitte üksnes tudengid
Kinnisvaraasjatundjate kinnitusel on ekslik arvata, justkui dikteeriksid Tartus üüriturgu vaid tudengid.
Peale tudengite hoiavad kinnisvarabüroo Parim Päev juhataja Eero Saare sõnul Tartus nõudlust üürikorterite järele üleval ka mitmed ettevõtted ja organisatsioonid, kelle töötajad on väga liikuvad. Näitena nimetas Saar Tartu Ülikooli külalisõppejõude ja Playtechi tippspetsialiste.
Sellise maksujõulisusega üürnikke on aga siiski vähe. Rohkem kohtab vastuolu soovide ja võimaluste vahel.
«Vajadus üürikorterite järele on, kuid ka inimeste valulävi hinna puhul on valdavalt kõrge. Need üürihinnad, mis kataksid üürimaja ehitushinna, laenuintressid ja veel ka kasumi, ei pruugi üürnikele enam vastuvõetavad olla ja arendaja riskib kahjumiga,» selgitas analüütik Risto Vähi.
Kui aga arendajal jagub omafinantseeringut ja äriplaan on hästi kaalutletud, tagab üürimaja Risto Vähi sõnul igal juhul positiivse rahavoo.
Hinnad üürimajades
• Kolmetoaline korter Tähtveres täielikult renoveeritud majas, 80 ruutmeetrit, eksklusiivse siseviimistluse ja mööbliga. Üürihind 550 eurot kuus. Korteri omahind 100 000 eurot.
• Kahetoaline korter Karlovas vanas puumajas, 45 ruutmeetrit, korteris tehtud sanitaarremont. Üürihind 200 eurot kuus. Korteri omahind 35 000 eurot.
15% Eesti elanikkonnast elab üüripinnal.
40% LääneEuroopas elab üüripinnal