500 kultuuritegelase kiri Süku eest (14)
12. märts 2021, 00:00
Eesti kultuuriavalikkuse esindajad pöördusid eile riigikogu poole kirjaga, milles avaldatakse toetust kunstimuuseumi ja linnaraamatukogu ühendava nüüdisaegse kultuurikeskuse rajamisele Tartu südalinna
Pöördumisele on alla kirjutanud Eesti kunstnike ja kirjanike liidu esimehed, Eesti kunstiakadeemia rektor, Kumu direktor, Eesti rahvusraamatukogu peadirektor, 18 Eesti teaduste akadeemia liiget, ligi 80 professorit ning kümneid eesti kultuuri ja teaduse suurnimesid, nagu David Vseviov, Marek Tamm, Mihkel Mutt, Tõnis Mägi, Rein Raud, Doris Kareva, Tiit Pääsuke, Enn Põldroos, Kaido Ole, Kristiina Ehin, Leelo Tungal, Peeter Volkonski, Jaan Kaplinski, Vaiko Eplik ja Jarek Kasar. Jaanuarist märtsini on oma toetust avaldanud 505 inimest.
Riigikogu kultuurikomisjon selgitas eelmise aasta lõpus välja 11 riiklikult tähtsate kultuuriehitiste ettepanekut, mille hulka pääses ka Tartu südalinna kultuurikeskuses. Lõplik valik tehakse 2021. aasta esimeses pooles.
Toetame kunstimuuseumi ja linnaraamatukogu ühendava nüüdisaegse kultuurikeskuse rajamist Tartu südalinna
Austatud rahvasaadikud,
palume teie toetust nüüdisaegset kunstimuuseumi ja linnaraamatukogu ühendava kultuurikeskuse ehitamiseks Tartu südalinna.
Ülikoolilinn ja laulupeo häll Tartu saab peatselt Euroopa kultuuripealinnaks, kuid iseseisvuse taastamise järel pole linnasüdamesse ehitatud ühtki uut väärikat kultuurihoonet. Tartu südalinna kultuurikeskus ühendaks parimal moel tungiva vajaduse ja harukordse võimaluse.
Plaanitaval kultuurikeskusel on suurepärane asukoht: Emajõe kaldapealsel, ümbritsetud pargipuudest, linnarahva ja külaliste loomulikul liikumisteekonnal. Nüüdisaegne kaht erinevat kultuuriinstitutsiooni (kunstimuuseumi ja üldrahvalikku raamatukogu) liitev keskus oma kohtumispaikade, kohvikute, kirjandus- ja kunstisündmusteks sobivate saalidega looks võimsa sünergia, tuues rohkem kultuuri linnasüdamesse, kus praegu paiknevad suuresti äripinnad.
Tartu on eesti rahvusliku kunstikultuuri sünnikodu. Siin toimusid esimesed eesti kunstinäitused, siin alustas 1919. aastal tööd Pallase kunstikool. Veel vahetult enne okupatsiooni jõuti 1940. aastal kunstiühing Pallase initsiatiivil asutada Tartu kunstimuuseum, mille nüüdseks enam kui 20 000 kunstiteost hõlmav kollektsioon on võrreldav Eesti kunstimuuseumi omaga.
Kui Kumu edulooga oleme hästi kursis, siis Tartu kunstimuuseumil pole tänini oma kodu. Viltune maja Tartu Raekoja platsil on huvitav maamärk turistidele pildistamiseks, kuid kahjuks ei mahu tänapäevane kunstimuuseum 18. sajandi kitsukesse elumajja.
Praeguses olukorras on Eestis ainult kaks rahvusvahelistele standarditele vastavat muuseumi: Kumu ja ERM. Praegune Tartu kunstimuuseum rahvusvahelist koostööd teiste riikide muuseumide või galeriidega teha ei saa, sest puuduvad eksponeerimiseks ja säilitamiseks vajalikud tingimused – eelkõige õhuniiskuse ja temperatuuri püsivus, kuid ka turvasüsteemid. Neid tingimusi saab luua vaid rajatavasse (mitte ümberehitatavasse) hoonesse.
Eesti kunstiajaloo pärandist olulist osa talletava kunstimuuseumi virelemine ei ole pelgalt Tartu probleem. Nii eesti kui välismaise tippkunsti nautimine 21. sajandi standarditele vastavates ruumides võiks olla kättesaadav võimalus kõigile, mitte ainult pealinlastele. Rääkimata kunstialasest haridusest: kui sageli jõuab Võru, Valga, Otepää, Põlva, Viljandi või Jõgeva koolilaps pealinna kunstimuuseumi? Kahjuks teame, et enamasti vaid korra kooliaastate jooksul, kui sedagi. Ometi ei peaks lõunaeestlane kasvõi siinseid klassikuid, nagu Konrad Mägi, Eduard Wiiralt, Ado Vabbe, Elmar Kits, Ülo Sooster või Olev Subbi, üksnes raamatust vaatama.
Tartu linnaraamatukogu, praegu Eestis suuruselt teine rahvaraamatukogu, kolis praegusesse majja 1936. aastal. Ajale jalgu jäänud hoone on tehniliselt vananenud ega võimalda täita tänapäevasele raamatukogule seatavaid ülesandeid. Ruumipuudus ja olemasolevate ruumide jaotatus väikesteks halva paigutusega tubadeks teeb võimatuks ökonoomse, iseteenindusel ja avariiulitel põhineva teeninduse ning pakub linlastele lugemissaalis töötamiseks kasinaid võimalusi.
Nüüdisaegne raamatukogu ei ole ainult raamatute laenutamise paik (kuigi see on endiselt raamatukogu tähtsaim funktsioon). Raamatukogu peaks olema ka kogukonna informatsioonikeskus, kus nii koolilapsed kui ka täiskasvanud saavad nõu infoühiskonnas orienteerumiseks ning õppida ja töötada avarates, loomuliku valgusega lugemissaalides.
Tartu kultuurikeskus ei ole üksnes meie moraalne võlg, vaid ka suur võimalus. Suurepärased näited Bilbaost Baskimaal kuni Lasnamäe nõlvani Tallinnas tõestavad nüüdisaegse kunstimuuseumi potentsiaali olla kultuuri kodu linnarahvale ning magnet ja maamärk külalistele. Helsingi ja Stockholmi nüüdisaegsed raamatukogud on näidanud, et raamatukogust on võimalik kujundada kogukonnakeskus ning õppimise ja meelelahutuse paik igas eas linlastele ja külalistele.
Tartu kultuurikeskus on meie ühine võimalus kinkida kirjandus- ja kunstilinnale vääriline süda.
Helena Aadli, galerist
Merle Aas, raamatukoguhoidja
Raivo Adlas, näitleja ja lavastaja
Vahur Afanasjev, kirjanik
Paul Aguraiuja, Tallinna kunstihoone juhataja
Janar Ala, kirjanik ja kultuuriajakirjanik
Tiit Aleksejev, Eesti kirjanike liidu esimees
Karin Allik, teatrikriitik
Vano Allsalu, kunstnike liidu asepresident
Kaur Alttoa, kunstiajaloolane
Ülle Andreson, muusikakooli direktor
Janne Andresoo, rahvusraamatukogu direktor
Jüri Arrak, kunstnik
Maria Arusoo, kaasaegse kunsti Eesti keskuse juhataja
Kadri Asmer, kunstiajaloolane
Ene Asu-Õunas, kunstiajaloolane
Sara Bédard-Goulet, romanistika professor
Maimu Berg, kirjanik
Anna-Liisa Blaubrük, Petersoni gümnaasiumi õppekvaliteedi juht
Rein Bleive, klaveriõpetaja
Lauri Breede, dirigent
Maire Breede, Tartu rahvaülikooli juhataja
Valentina Brovina, raamatukoguhoidja
Simone Cassano, Barlova omanik
Adam Cullen, tõlkija ja luuletaja
Peep Ehasalu, kirjanik
Katrin Ehrlich, illustraator
Kristiina Ehin, luuletaja
Maarin Ektermann, kunstiteadlane
Jaan Elken, kunstnik
Hele Ellermaa, raamatukogujuht
Joanna Ellmann, luuletaja
Eike Eplik, kunstnik
Vaiko Eplik, muusik
Peeter Espak, TÜ orientalistikakeskuse kaasprofessor
Merike Estna, kunstnik ja õppejõud
Roomet Feigenbaum, muusik
Mark Fišel, keeletehnoloogia professor
Arvi Freiberg, akadeemik
Meelis Friedenthal, kirjanik
Evi Gailit, kunstnik
Marika Goldman, projektijuht
Lehte Hainsalu, kirjanik
Toomas Haldma, majandusarvestuse professor
Lemme Haldre, arst
Toomas Haug, kirjandusloolane
Aleksandr Heifets, filmitegija
Tiit Hennoste, keeleteadlane
Edith Hermann, kunstiraamatukogude ühingu esimees
Marju Himma-Kadakas, TÜ teadur
Mirjam Hinn, kunstnik
Rutt Hinrikus, kirjandusteadlane
Mart Hiob, linnaplaneerija
Annika Hramov, raamatukoguhoidja
Andrei Hvostov, kirjanik
Peep Ilmet-Gorinov, kirjanik
Aapo Ilves, kirjanik ja muusik
Kati Ilves, Kumu kuraator
Ene Indermitte, õppejõud
Daisy Inslermann, galerist
Piret Jaaks, kirjanik
Karin Jaanson, Eesti teadusagentuuri juht
Mart Jagomägi, Ilmamaa direktor
Linda Jahilo, raamatukoguhoidja
Roomet Jakapi, filosoof ja muusik
Valter Jakovski, graafiline disainer
Ants Johanson, pärimusmuusik
Pille Johanson, kunstnik
Assar Jõgar, Vein ja Vine osanik
Helmer Jõgi, Tartu kultuurkapitali nõukogu esimees
Kadri Jäätma, kunstnik
Halliki Jürma, raamatukoguhoidja
Tajo Kadajas, muusik
Andres Kadarik, arhitekt
Krista Kaer, tõlkija ja toimetaja
Daisi Kahur, E-kunstisalongi juhataja
Klaarika Kaldjärv, kirjandusteadlane
Kätlin Kaldmaa, kirjanik
Liisa Kaljula, Eesti kunstimuuseumi maalikogu juhataja
Heikki Kalle, ökoloog
Mart Kalm, arhitektuuriajaloolane
Kaija M Kalvet, lavastaja ja näitleja
Jaak Kangilaski, kunstiajaloo professor
Mati Karelson, akadeemik
Tiia Karelson, E-Kunstisalongi omanik
Doris Kareva, luuletaja
Agur Karukäpp / Maniakkide Tänav, kirjanik ja muusik
Koit Kaskel, lennuakadeemia rektor
Jaan Kaplinski, kirjanik
Elin Kard, Eesti kunstnike liidu esimees
Jarek Kasar, muusik
Erni Kask, Tartu 2024
Kai Kask, kirjanik
Kristjan Walter Kask, ettevõtja
Merike Kaste, koolijuht
Margus Kasterpalu, lavastaja
Riina Kasterpalu, terapeut
Flo Kasearu, kunstnik
Madis Kats, kunstnik
Andres Kauts, Elektriteatri eestvedaja
Raivo Kelomees, Pallase professor
Eerik Kergandberg, endine riigikohtunik
Mika Keränen, kirjanik
Sirje Kiin, kirjandusteadlane
Toomas Kiho, Akadeemia peatoimetaja
Kalle Kirsimäe, akadeemik
Mart Kivastik, kirjanik
Raul Kivi, muusik
Signe Kivi, kunstnik
Kaari Koch, E-kunstisalongi galerist
Tiiu Kokla, tõlkija
Undel Kokk, kooli- ja koorijuht
Jüri Kolk, kirjanik
Peeter Kollom, näitleja
Kristi Kongi, kunstnik
Margus Konnula / Contra, kirjanik
Kenn Konstabel, psühholoog
Hanna-Liis Kont, kunstiteadlane
Hanna Linda Korp, Värske Rõhu peatoimetaja
Karl-Artur Korsar, disainer
Janek Kraavi, kirjandusteadlane
Kadi Kreis, kunstikooli direktor
Hanna Kriiska, Vanem Vend ja Vanem Õde eestvedaja
Margus Kriiva, õendustöötaja
Janika Kronberg, kirjandusteadlane
Jaan Kroon, Genklubi programmijuht
Peeter Krosmann, kunstnik
Terje Krupp, kunstnik
Ilmar Kruusamäe, kunstnik
Kalev Kudu, lavastaja
Made Kudu, õpetaja
Reigo Kuivjõgi, galerist
Agu-Üllar Kull, Jaan Tõnissoni selts
Gregor Kulla, kunstnik
Tiina Kummik, bioloog
Mihkel Kunnus, semiootik
Ülle Kunnus, arhitekt,
Marten Kuningas, muusik
Kaarel Kurismaa, kunstnik
Mari Kurismaa, sisearhitekt
Leena Kurvet-Käosaar, kultuuriteooria kaasprofessor
Andres Kuusik, turunduse kaasprofessor
Margit Kuusk, õpetaja
Jüri Kuuskemaa, kunstiajaloolane
Reeli Kõiv, kunstiajaloolane
Urmas Kõiv, muusik
Indrek Kõnnussaar, IT-ettevõtja
Tiia Kõnnussaar, kirjanik
Marianne Kõrver, filmirežissöör
Kadri Kõusaar, kirjanik ja filmitegija
Ragne Kõuts-Klemm, ajakirjandussotsioloogia kaasprofessor
Lauri Kärk, filmiloolane ja -kriitik
Ahto Külvet, Psühhoteek
Mart Külvik, EMÜ professor
Asko Künnap, disainer, luuletaja
August Künnapu, kunstnik
Aare Laak, lastekaitsespetsialist
Marin Laak, kirjandusmuuseumi vanemteadur
Mari Laan, tõlkija ja kirjastaja
Tambet Laasik, vandeadvokaat
Linda Lainvoo, kunstiajaloolane
Tanel Laisaar, kirurg
Lande Lampe-Kits, muusik
Andres Langemets, luuletaja
Leonhard Lapin, kunstnik
Peeter Laurits, kunstnik
Krista Leesi, tekstiilikunstnik
Tarmo Leheste, muusik
Tõnu Lehtsaar, religioonipsühholoogia professor
Kris Leinatamm, kirjastaja
Sirje Leini, raamatukogudirektor
Heikki Leis, kunstnik
Kris Lemsalu, kunstnik
Lea Lepmann, matemaatikadidaktik
Riho Leppoja, dirigent
Tanel Lepsoo, prantsuse kirjanduse kaasprofessor
Tiiu Levald, muusik
Mai Levin, kunstiajaloolane
Aino Liba, perearst
Enn Liba, koolijuht
Carl-Dag Lige, arhitektuuriajaloolane
Harry Liivrand, kunstiteadlane
Merle Lilje, laulja
Indrek Lillemägi, Emili kooli direktor
Heili Lindepuu, produtsent
Pärtel Lippus, eesti foneetika kaasprofessor
Kai Lobjakas, tarbekunsti- ja disainimuuseumi direktor
Gunnar Loho, muusik ja produtsent
Ester Lokk, loomaarst
Tõnis Lokk, loomaarst
Neeme Lopp, kunstiakadeemia teadur
Rebekka Lotman, TLÜ kirjastuse peatoimetaja
Enn Lust, akadeemik
Katrin Luts, loomemajandusettevõtte juht
Marju Luts-Sootak, õiguse ajaloo professor
Endla Lõhkivi, teadusfilosoof
Märt Läänemets, orientalist
Katrin Maask, kunstnik
Martin Maatee, kultuuribaar Naiiv omanik
Juhan Maiste, kunstiajaloo professor
Jaan Malin, luuletaja
Reet Mark, kunstiajaloolane
Ülar Mark, arhitekt
Hanna Marrandi, AEGEE-Tartu president
Mai Maser, arst
Joosep Matjus, režissöör
Martin McLean, visualiseerija
Margus Meinart, Pallase maaliosakonna juhataja
Kersti Meinart, tõlk
Getter Meresmaa, näitleja
Herkki-Erich Merila, kunstnik
Arne Merilai, eesti kirjanduse professor
Kuido Merits, kirjanik
Olaf Mertelsmann, Ida-Euroopa ajaloo professor
Urmo Mets, arhitekt
Triin Metsla, Kai programmikoordinaator
Andres Metspalu, akadeemik
Kalli Metspalu, arhitekt
Mait Metspalu, evolutsioonilise genoomika professor
Indrek Mesikepp, Loomingu peatoimetaja
Ly Mikheim, eripedagoog
Margus Mikomägi, ajakirjanik
Reet Moppel, raamatukoguhoidja
Margit Mutso,
Mihkel Mutt, kirjanik
Stella Mõttus, Vana-Võromaa kultuurikoja galerist
Maarja Mõtus, disainer
Ain Mäeots, lavastaja
Marko Mäetamm, kunstnik
Tõnis Mägi, laulja
Martin Mölder, politoloog
Peeter Müürsepp, teadusfilosoof
Ädu Neemre, raamatukoguhoidja
Ülle Nemvalts, raamatukoguhoidja
Sakari Neuvonen, Tampere maja tegevjuht
Mart Noorma, kosmosetehnoloogiate professor
Katja Novitskova, kunstnik
Mall Nukke, kunstnik
Vallo Nuust, Pallase rektor
Eva Näripea, filmiarhiivi direktor
Varje Ojala, lastekaitse liidu juhataja
Andres Ojari, EKA professor
Triin Ojari, arhitektuurimuuseumi direktor
Krista Ojasaar, luuletaja
Ott Ojaveer, koolijuht
Kai-Mai Olbri, kunstnik
Kaido Ole, kunstnik
Sirje Olesk, kirjandusloolane
Liina Olmaru, näitleja
Terje Ong, maastikuarhitekt
Elin Org, genoomika-mikrobioomika kaasprofessor
Tõnis Org, biotehnoloogia kaasprofessor
Anu Ormisson-Lahe, kunstiajaloolane
Janne Orro, loomaarst
Kaido Otsing, õpetaja
Kaupo Paabo, arhitekt
Maia Paas, ettevõtja
Peeter Paasmäe, raamatukujundaja
Kaja Pae, MAJA peatoimetaja
Taavi Pae, geograaf
Kristina Pai, Konsortsiumi tegevdirektor
Imbi Paju, kirjanik
Karl Pajusalu, keeleteadlane
Renate Pajusalu, keeleteadlane
Kadri Palu, kiirabiõde
Tiit Palu, lavastaja,
Kersti Papson, õpetaja
Eeva Park, kirjanik
Tõnu Parts, muusik
Maris Peebo, Tiigi seltsimaja direktor
Jaan Pehk, muusik
Ragne Pekarev, näitleja
Aino Pervik-Raud, kirjanik
Per William Petersen, skulptor
Sirje Petersen, Pallase kaasprofessor
Peep Peterson
Carolina Pihelgas, luuletaja
Krista Piirimäe, kunstikriitik
Anu Piiskoppel, õpetaja
Tiina Pikas, Duende kunstiline juht
Liina Pilv, perearst
Priit Pirsko, riigiarhivaar
Andres Pleesi, pedagoog
Malle Ploovits, Saksa kultuuri instituudi juhataja
Kadi Polli, Kumu direktor
Eve Pormeister, kirjandusteadlane
Ivo Posti, muusik
Kristiina Praakli, rakenduslingvistika kaasprofessor
Kaie Prangel, raamatukoguhoidja
Ulla Preeden, tervishoiu kõrgkooli rektor
Janno Preesalu, disainer
Erki Pruul, Aparaaditehase tegevjuht
Tiit Pruuli, ettevõtja
Karmen Puis, ooperisolist
Peep Puis, laululooja
Liina Pulges
Liisa Pulk, näitleja
Reet Pulk-Piatkowska, galerist
Mario Pulver, kirjanik
Margus Punab, androloogia professor
Fred Puss, ajaloolane
Erik Puura, TÜ arendusprorektor
Mai Põldaas
Laura Põld, kunstnik
Asta Põldmäe, kirjanik
Enn Põldroos, kunstnik
Ivar Põllu, Tartu Uue Teatri loovjuht
Janika Päll, klassikaline filoloog
Heiki Pärdi, etnoloog
Ago Pärtelpoeg, kirjastaja, raamatukoguhoidja
Maarja Pärtna, luuletaja
Heiko Pääbo, politoloog
Tiit Pääsuke, kunstnik
Silvia Pütsep, psühholoog
Pertti Pyhtilä, Eesti-Soome kultuurisuhete edendaja
Aigi Rahi-Tamm, ajaloolane
Taavi Rahusoo, infotehnoloog
Holger Rajavee, kunstiajaloolane
Jaanika Rand-Sirp, kontsertmeister
Anti Randviir, semiootik
Øyvind Rangøy, luuletaja
Ruta Rannu, teatri tegevjuht
Rein Raud, kirjanik
Mihkel Raud, muusik, kirjanik
Toomas Raudam, kirjanik
Liina Raus, Kogo galerii juhataja
Anu Realo, akadeemik
Helju Rebane, kirjanik
Reeli Reinaus, folklorist ja kirjanik
Jaan Reinson, koolijuht
Olev Remsu, kirjanik
Priit Rohtmets, kirikuloolane
Maarja Roosi, graafiline disainer
Krista Roosi, sisearhitekt
Mari Roosvalt, kunstnik
Uno Roosvalt, kunstnik
Andrus Rootsmäe / inBoil, muusik
Jaan Ross, muusikateadlane
Johanna Ross, Keele ja Kirjanduse peatoimetaja
Kristina Ruder, kirjanik
Tõnu Runnel, disainer
Emil Rutiku, muusik
Ingrid Ruudi, arhitektuuriajaloolane
Krista Räni, tõlkija
Martin Rästa, kunstnik
Ken Rüütel, näitleja
Tõnis Saadoja, kunstnik
Anti Saar, kirjanik
Peeter Saari, füüsik
Mart Saarma, akadeemik
Reimo Sagor, näitleja
Helmi Sakkov, arhitekt
Aija Sakova, vanemteadur
Juhani Salokannel, kirjanik ja kirjandusteadlane
Meery Salu, raamatukoguhoidja
Tiina Sammelselg, keeletoimetaja
Väino Sammelselg, füüsik
Kristjan Sander, kirjanik
Virve Sarapik, kunstiteaduse professor
Anneli Saro, teatriteaduse professor
Jüri Sasi, koolijuht
Peeter Sauter, kirjanik
Kaja Schultz, raamatukoguhoidja
Aune Sepp, õpetaja
Ott Sepp, näitleja
Silver Sepp, muusik
Tuul Sepp, loomaökoloogia kaasprofessor
Märt Sepper, kirjanik
Ahti Seppet, skulptor
Yaroslava Shepel, raamatukoguhoidja
Merli Sild, kultuuritöötaja
Lauri Sillak / Laurentsius, kunstnik
Kadri Simm, praktilise filosoofia kaasprofessor
Karl Martin Sinijärv, ajakirjanik ja luuletaja
Indrek Sirkel, graafiline disainer
Lauri Sirp, Rahvusooperi dirigent
Kerttu Soans, kirjanik
Margit Soieva, kultuurimaja direktor
Tiina Sulg, raamatukoguhoidja
Mare Sumberg, raamatukogujuhataja
Kadri-Ann Sumera, muusik
Ella Summatavet, nahakunstnik
Kärt Summatavet, kunstnik
Mait Summatavet, sisearhitekt
Joosep Susi, kirjandusteadlane
Imat Suumann, kunstnik
Triinu Suumann, kuraator
Virve Sõber, ökoloog
Anne-Liis Sõmermaa, bioloog
Andrei Sõritsa, naistearst
Ilmar Särg, kirjanik
Ene Sööt, raamatukogujuht
Mihkel Zilmer, arstiteadlane
Mihkel Zilmer, helilooja
Elo Zobel, õpetaja
Martin Zobel, akadeemik
Tiina Zobel, õpetaja
Jevgeni Zolotko, kunstnik
Elnara Taidre, kunstiteadlane
Jüri Talvet, maailmakirjanduse professor
Enriko Talvistu, kunstiajaloolane
Mary-Ann Talvistu
Peeter Talvistu, kuraator
Diana Tamane, kunstnik
Klaari Tamm, raamatukoguhoidja
Marek Tamm, TLÜ kultuuriajaloo professor
Merilin Tamm, tartlane
Triinu Tamm, Loomingu Raamatukogu peatoimetaja
Helen Tammemäe, Müürilehe peatoimetaja
Kaspar Tamsalu, Pallase kaasprofessor
Ene Tannberg, koolijuht
Tõnu Tannberg, ajaloolane
Tiina Tarik, raamatukoguhoidja
Enn Tarto, tartlane
Piret Tarto, tartlane
Tõnis Tatar, kunstiajaloolane
Enn Tegova, kunstnik
Keiu Telve, Vabamu juht
Mairi Tempel, raamatukoguhoidja
Kristiina Tiideberg, kunstiajaloolane
Tiina Tiideberg, õpetaja
Kulla Tiismaa, raamatukoguhoidja
Ene-Margit Tiit, matemaatik
Jaak Tomberg, eesti kirjanduse kaasprofessor
Kärt Tomingas, näitleja
Mare Tommingas, Vanemuise balletijuht
Anu Tonts, dramaturg
Hedi-Liis Toome, teatriuurija
Tiia Toomet, kirjanik
Jaan Tooming, lavastaja
Markus Toompere, Tartu kunstnike liidu esimees 2010–2020
Annika Toots, kunstiteadlane
Kristo Toots, näitleja ja lavastaja
Laura Toots, Eesti kaasaegse kunsti muuseumi kuraator
Peeter Torop, kultuurisemiootik
Kriszta Toth, tõlkija
Are Tralla, Pallase õppejõud
Anu Treikelder, prantsuse keele õppejõud
Ülo Treikelder, tõlkija
Andreas Trossek, Kunst.ee peatoimetaja
Ilmar Trull, kirjanik
Aleksander Tsapov, Müürilehe kultuuritoimetaja
Mart Tšernjuk, hiina keele õpetaja, sinoloog
Tambet Tuisk, näitleja
Heli Tuksam, Pallase professor
Leelo Tungal, luuletaja
Maris Tuuling, maalikunstnik
Tuuliki Tõiste, raamatukoguhoidjate ühingu esimees
Kadi-Ell Tähiste
Eduard Tüür, kirjanik
Leeni Uba, toimetaja
Indrek Ude, Akadeemia toimetaja
Raivo Uibo, akadeemikl
Udo Uibo, kirjanduskriitik
Jaan Undusk, akadeemik
Kersti Unt, kirjandusteadlane
Marju Unt, ettevõtja ja koolitaja
Martin Urb, kunstnik
Mart Ustav, akadeemik
Andero Uusberg, psühholoog
Triin Vaaro, mänguasjamuuseumi direktor
Jalmar Vabarna, muusik
Sandra Vabarna, muusik
Heli Vahing, laulja
Berk Vaher, kirjanik
Maret Vaher, orienteeruja
Margus Vaher, näitleja
Jaanus Vaiksoo, kirjanik
Liina Vainumetsa,raadiotoimetaja
Aune Valk, TÜ õppeprorektor
Aidi Vallik, kirjanik
Vahur Valvere, onkoloog
Hannes Varblane, luuletaja
Urmas Varblane, akadeemik
Robert Varik, Veljesto esimees
Üllar Varik, sisearhitekt
Ardo Ran Varres, helilooja
Paul Varul, vandeadvokaat
Eero Vasar, akadeemik
Martin Veisman, graafiline disainer
Aimar Ventsel, etnoloogia kaasprofessor
Marili Vihmann, sTARTUp Day peakorraldaja
Kristi Viiding, kirjandusloolane
Tiit Viileberg, koolijuht
Kristina Viin, kunstnik ja luuletaja
Eva Viira, raamatukoguhoidja
Piret Viirpalu, lastekunstikooli direktor
Linda Viller, muusik, giid
Keiti Vilms, kalamburist
Richard Villems, akadeemik
Raili Vinn, kunstnik
Vello Vinn, graafik
Aili Vint, kunstnik
Toomas Vint, kunstnik ja kirjanik
Mart Velsker, eesti kirjanduse kaasprofessor
Jaanus Vogelberg, Objektiivi toimetaja
Peeter Volkonski, näitleja, lavastaja ja tõlkija
Ivo Volt, TÜ kirjastuse peatoimetaja
Juhan Voolaid, kirjanik
David Vseviov, ajaloolane
Triin Võsoberg, raamatukoguhoidja
Katrin Väli, luuletaja
Seili Ülper, raamatukoguhoidja
Avo Üprus, vaimulik ja kirjanik
Liisi Örd, kunstnik
Andrus Öövel, julgeolekuekspert.