1690. aasta Tartu kindlustiste plaan, millel on ühtlasi esimesi teadaolevaid Ülejõe tänavate kujutisi (pildil alumises osas). Repro sellest plaanist on ilmunud ka Tartu linnamuuseumis aastal 2019 kirjastatud raamatus «Üle jõe Tartu. Paigad, lood ja inimesed».
1690. aasta Tartu kindlustiste plaan, millel on ühtlasi esimesi teadaolevaid Ülejõe tänavate kujutisi (pildil alumises osas). Repro sellest plaanist on ilmunud ka Tartu linnamuuseumis aastal 2019 kirjastatud raamatus «Üle jõe Tartu. Paigad, lood ja inimesed». Foto: Rootsi Riigiarhiiv

Kirjutise eelmistes osades, mis ilmusid Tartu Postimehes 18. detsembril ja 26. veebruaril, käsitleti Emajõe paremal kaldal laiuvaid linnaosi. Nimeteekond jätkub täna esialgu veel samal pool jõge, kus asuvad Veeriku ja Ränilinn, kuid siirdub seejärel vasakule kaldale linnaosadesse, millel praegu nimeks Ülejõe, Jaamamõisa, Raadi-Kruusamäe, Annelinn ja Ihaste.

Veeriku

Veeriku linnaosa on tekkinud Maarjamõisa alla kuulunud Veeriku talu maadele kasvanud alevist, mis liideti Tartuga 1921. aastal.

Kommentaarid
Copy