Poest kadunud pingid teevad ostja elu niruks

Kersti Meiesaar saab poeskäiguga suurepäraselt hakkama, ja saaks ka edaspidi, kui poesaalis mõni pink alles jääks. Foto: Sille Annuk

Majandusteadlase ja emeriitdotsendi Kersti Meiesaare (71) elu üks põhimõtteid on, et kõike saab, kui väga tahta, ning ka keerulises olukorras kulub inimlik vaatenurk ära.

Ta ise on koroonaajal selgeks õppinud Selveri iseteeninduspuldi kasutamise ning internetist toidu tellimise. Aga ka ratastel poeskäigukott on tal esikus valmis, sest oma silmaga kauba nägemine ja valimine on teinekord hädavajalik.

«Küsimus ei ole ju selles, et mul ei oleks kedagi paluda, kes minu eest seda teeks, aga mul on endal jalad all ja mõistus peas,» märkis ta. «See on väärikuse ja enesehinnangu küsimus.»

Eneseväärikuse asi

Asi, mida Kersti Meiesaar nüüd kritiseerib, on kauplustest kõigi pinkide äratassimine või nendel istumise keelamine ja lindi taha seadmine. Kersti Meiesaar ei ole enam noor, tal on südamestimulaator, ta põlveliiges on uuega asendatud. Kui ta pikemalt liigub, võib selg hakata valutama ja väike puhkus kulub ära.

«Teate, ma kannan viimasel ajal isegi kääre taskus, naisterahval võivad ju maniküürikäärid kaasas olla,» ütles ta humoorikalt. Siiski pole tal nende kääridega veel tulnud piirdelinte lõikuda, et pingi juurde pääseda. Küll on ta palunud aga noorel turvamehel oma tool endale loovutada, et valutavale seljale korraks puhkust anda. Ka on toetanud ta istmiku kassade juures olevale toetusplaadile.

Kersti Meiesaar ei räägi suurtest kaubandus- ja meelelahutuskeskustest, kus pingid võivad noorte kogunemiste tõttu suurendada nakkusohtu ilmselt küll. Ta peab silmas Sõbra Selveri ja Rebase Rimi taolisi väiksemaid poode, aga ka neist on istumisvõimalus kadunud. «Ma seisan kõigi omaealiste, 70+ vanuses sõbrannade eest,» ütles Kersti Meiesaar. «Aga ka nooremate eest, kuna erivajadusi ja kroonilisi haigusi kohtab igas vanuserühmas.»

Kliendi kolm soovitust

Neid, kes pingi ümber kogunevad ja mida nad seal teevad, võiks Kersti Meiesaare soovitusel jälgida turvamees. Või siis korraldada poes elu nii, et pink või pingid jätta poesaali päeva esimeseks pooleks, mil suur osa vanemaid inimesi oste teevad, ja need ära viia päeva teisel poolel, kui noortel kaugõppetundidest vaba aeg tekib. Kolmandaks, miks mitte kaaluda pinkide panemist poeuste lähedale seina äärde värskesse õhku?!

Sõbra Selveri juhataja asetäitja Mari Saarti sõnul oli nende kaupluses kaks teisaldatavat pinki, mis nüüd on lattu hoiule viidud.

Küll on aga Kersti Meiesaar palunud noorel turvamehel oma tool endale loovutada, et valutavale seljale korraks puhkust anda.

Rebase Rimi juhataja Andres Aksalu ütles, et neil oli ainult üks, kolme-neljakohaline pink, mille nad ajutiselt ära tõstsid. Ta tunnistas, et noorte seltskondade kogunemiste pärast pole neil selle pingi tõttu tegelikult kunagi probleeme olnud.

Mari Saart meenutas, et esimesel pinkide puudumise päeval leidus kohe pahandaja, kes ei olnud kuri otseselt tema ega kaupluse peale, vaid selle niinimetatud pinkideolukorra peale. «Ma sain temast täiesti aru,» nentis Saart.

Pinkide tagasipanekut ei ole Sõbra Selveris siiski kaalutud. Küll osutas Mari Saart sellele, et kassade otstes on toetusplaadid ja iseteenindusalal laud pakkimiseks, ja et kui on vaja jalgu puhata või kotti kohendada, saab neid kohti abiks võtta.

Ka Rebase Rimi juhataja Andres Aksalu mõistis tõstatatud probleemi. «Ettepanek pingid eemaldada tuli kaupmeeste liidult, eesmärgiga tõhustada koroonavastaseid meetmeid,» selgitas ta. «Ma saan kliendi ettepanekud nüüd kindlasti edasi anda.»

Mõte tõsta pink värske õhu kätte õue, tasub tema sõnul kaalumist.

Tartu tarbijate kooperatiivi juhatuse liige Madis Suiste oli samuti nõus, et vanainimesed võivad olla hädas. «Näiteks Annelinna alguse kortermajades on palju eakaid inimesi ja kui nad Eedenisse Coopi tulevad, siis tahaksid nad loomulikult puhata,» leidis ta. «Üksik maskiga istuja ei tee ju kuskil kellelegi halba.»

Kersti Meiesaar leiab, et küsimus ei ole ju selles, et tal ei oleks kedagi paluda, kes poes käiks, aga tal on ka endal jalad all ja mõistus peas, ning lõpuks on see väärikuse ja enesehinnangu küsimus.  Foto: Sille Annuk

Ei käi iga pingi kohta

Suiste seisukoht on, et nii paljude keeldude korral tuleks talupojamõistus siiski appi võtta ja meenutada, mis selle keelu mõte oli. Aga vahel on tõesti raske tõmmata piiri, kust alates see keeld ebamõistlikuks kätte läheb, tunnistas ta.

Eedeni keskust silmas pidades osutas Madis Suiste veel sellele, et kuna pingid on mitte kaupluse enda, vaid Eedeni keskuse üldalal, siis nüüd, mil kõik poed peale toidupoodide kinni lähevad, on keskusel väga keeruline otsustada, et toome pingid tagasi.

Kaupmeeste liidu kodulehel leiab lisakoroonameetmete selgitused ning ka vastuse küsimusele, kas pingid tuleks täielikult eemaldada. «See keeld ei pea puudutama iga pinki, vaid just neid alasid, kuhu tullakse hängima. Kõik keskused oskavad hinnata, kus see on probleem ja kus mitte,» on vastanud sellele Eesti kaupmeeste liidu tegevjuht Nele Peil. «Üldiselt toimub ajaveetmine veidi kõrvalisematel pinkidel, kuhu on kampadel mugav koguneda.»

Ostja Kersti Meiesaar just niisugust suhtumist kauplustelt ootabki.