Kuidas Ivo Linnast sai Ameerikas üliõpilaskorporatsiooni rebane

Jüri Saar
, arvamustoimetaja
Copy
Musta tekliga Ivo linna tõenäoliselt 1989. aasta sügisel vestlusringis Tartu ülikooli klubis Tähe 3, mille fassaad on taamal piltidel ja mis enne sõda ning nüüd taas on korp! Rotalia Tartu konvendihoone. Vasemalt üles lugedes on pildil veel Tõnu Ojamaa, Indrek Oja, Ülis Sõukand ja Margus Kappel. Rotalia värvitekli kandja on teadmata.
Musta tekliga Ivo linna tõenäoliselt 1989. aasta sügisel vestlusringis Tartu ülikooli klubis Tähe 3, mille fassaad on taamal piltidel ja mis enne sõda ning nüüd taas on korp! Rotalia Tartu konvendihoone. Vasemalt üles lugedes on pildil veel Tõnu Ojamaa, Indrek Oja, Ülis Sõukand ja Margus Kappel. Rotalia värvitekli kandja on teadmata. Foto: Korp! Rotalia Arhiiv

Üliõpilaskorporatsioonid ja üliõpilasseltsid olid Nõukogude Eestis keelatud, aga tegutsesid aktiivselt Välis-Eesti ühiskonnas. Just seal sai korporandiks Ivo Linna (pildil), kui USA lääneranniku Eesti päevadel Los Angeleses esines ansambel Rock Hotel.

Teie ülikooliaastad olid selles linnas, kus praegu üliõpilaskorporatsioonide ja -seltside elu kõige vilkamalt käib. Kas kuuekümnendate lõpu Tartus oli sellest maailmast üldse märke?

Ega ei olnud. Korporatiivne vaim väljendus selles, et teaduskonniti hoidsime ühte. Olime eesti filoloogid ja terve ajaloo-keeleteaduskonna rahvas tundus olevat oma inimesed ja teiste teaduskondade omad jäid võõramaks. Muidugi Tähe tänava ülikooli klubis ei vaadatud küll kellegi otsa nii, et kust teaduskonnast sa nüüd oledki. Täpselt samamoodi ei olnud intrites vahet, kas oled bioloog, eesti fill või juuratudeng.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles