Uue projekti «Kureeritud elurikkus» raames alustatakse koostöös Tartu linnavalitsusega Emajõe kaldal asuvasse Vabaduse puiestikku uuendusliku salumetsa liikidega koosluse rajamise töid. Tartu 2024 arendusprotsessi kuuluva projekti eesmärk on tuua Tartu parkidesse rohkem inimesi ja suurendada looduslikku elurikkust.
Eesti linnaruumi rohealade kujundamises mõttelaadi muutust taotleva «Kureeritud elurikkuse» projekti esimese tänavuse ettevõtmisena hakatakse Vabaduse puiestikku rajama salumetsa liikidega linnasalu, et suurendada pargi ruumilist ja liigilist mitmekesisust. Eesmärk on parandada pargi valgustingimusi, luua aasasid ja hõredamaid puistuid ning istutada kevadtalgutel uusi põõsaliike ja rohttaimi.
Salu loomise ettevalmistava tööna langetatakse märtsis üheksa halvas seisus puud ja luuakse parki paremad valgustingimused. Linnamajanduse osakonna arboristi Kaire Zimmeri sõnul oleks puud hooldusraiega eemaldatud projektist sõltumata. «Pea kõik langetatavad puud on kahjustustega ning valguspuuduse tõttu kiduraks jäänud. Mitmed raiutavad puud on teiste varjus kängu jäänud ning neil ei ole välja kujunenud liigiomast dekoratiivset võrakuju,» rääkis Zimmer. Ta rõhutas, et oluline on puud langetada enne lindude pesitsemisaja algust.
Raiutud puude tüved ja oksad jäetakse tulevase metsa aluspinnale lamapuiduna alles. Kuigi maapinnale kõdunema jäetud puit võib esmapilgul olla nii mõnelegi kesklinnas harjumatu vaatepilt, loodavad elurikkuse kuraatorid inimeste mõistvale suhtumisele, sest see mängib uues koosluses olulist rolli. Kõdunev puit saab koduks seentele ja mikroorganismidele, aga ka hiirtele ja siilidele, kel seni pargis eriti kohta ei olnud.
Järgmine samm on istutamistalgud, vabatahtlike abiga on mais plaanis istutada puiestikku uusi rohttaimi ning varjutaluvaid alustaimestiku taimi: harilik sarapuu, mage sõstar, kuslapuu, harilik toomingas, harilik pihlakas, sinilill, ülased, sõnajalad, jänesekapsas. Seal praegu kasvavad rohttaimed, näiteks kevaditi õitsev kuldtäht, jäävad parki alles. Projektis kaasa tegeva bioloogi Mart Meriste sõnul on rohttaimed kavas parki tuua otse loodusest. «Selleks teeme koostööd lähipiirkonna metsaomanikega ja leiame vajalikud taimed raiesmikelt, kust metsaraie tagajärjel alusmetsa liigid paratamatult hukkuksid,» selgitas ta.
«Kureeritud elurikkuse» ühe eestvedaja, maastikuarhitekt Karin Bachmanni sõnul ei ole Vabaduse puiestik Tartu populaarseimate ajaveetmiskohtade hulgas. «Selle peamine põhjus on tõenäoliselt suvine liiga tihedalt kasvavate puude lehtedest tingitud läbiv hämarus ning vähesed tegevusvõimalused. Esimeses faasis toome kesksetesse asukohtadesse rohkem valgust, loome väikeloomadele ja putukatele uusi elukohti ning istutame arvukalt uusi teise rinde taimeliike. Seejärel, projekti edasistes etappides keskendume inimestele ning toome parki uusi tegevusi,» nentis Bachmann.
Tänavu võib kesklinna parkides märgata «Kureeritud elurikkuse» naiskonna varem korraldatud muudatusi. Juba sel kevadel saab imetleda Uueturu parki linnaelanikega koostöös rajatud linnaniitu, keskparki siiratakse ettekasvatatud aasamatt ning siin-seal lastakse selgi hooajal heinal kõrgeks ja õitsvaks kasvada. Kevadel ja suvel toimuvad kuraatorituurid, kus kõigil huvilistel on võimalik projekti eestvedajatelt kuulda, miks ja millal midagi tehakse ning miks see oluline on.
