Tartu ülikooli magistritöö tulemus: noorte täiskasvanute toiduvalikud soodustavad ülekaalu

Pilt on illustratiivne. Foto: Marko Saarm / Sakala

Tartu ülikoolis kaitstud magistritöös uuriti, kuidas on noorte inimeste päevase toiduenergia tarbimine 15 aasta kestel muutunud. Selgus, et ajavahemikul 2001–2016 suurenes ülekaaluliste täiskasvanute osakaal 34 protsenti ning nii mehed kui naised tarbisid liiga vähe päevast toiduenergiat ja süsivesikuid, soovituslikul hulgal valke ning liiga palju rasvu. Kehaline aktiivsus vähenes 15 protsenti.

Tasakaalustatud toitumine mõjutab inimese tervist, normaalset kasvu ja arengut, füüsilist ja vaimset toimetulekut, keskmist eeldatavat eluiga ning organismi vastupanuvõimet haigustele ja keskkonnateguritele. Seepärast peaks toidu tarbimine vastama organismi füsioloogilistele vajadustele. Alati aga ei järgita seda põhimõtet, mistõttu on nii liigse kui ka ebapiisava toitumisega seotud haigused laialt levinud.

Toitumisprobleemidega seotud haiguste, näiteks südame- ja veresoonkonnahaiguste, kõrgvererõhktõve ja vähkkasvajate ennetamiseks on paljudes riikides koostatud toitumissoovitused. Eesti toitumissoovituste järgi peaks põhiline osa päevasest toiduenergiast olema tagatud nii, et süsivesikud moodustavad 50–60 protsenti, rasvad 25–35 protsenti ja valgud 10–20 protsenti. 18–64-aastased mehed peaksid toiduenergiat saama 2400–2800 kcal/päevas ja täiskasvanud naised 1800–2200 kcal/päevas.

Et hinnata Eesti toitumissoovituste kooskõla päevase toiduenergia ning süsivesikute, valkude ja rasvade tegeliku tarbimisega ning vaadelda, kuidas on samade inimeste toitumine 15 aasta jooksul muutunud, analüüsis Ilja Tšibisov Tartu ülikooli rahvatervishoiu õppekava magistritöös Eesti laste isiksuse, käitumise ja tervise uuringus osalenud 345 inimese andmeid. Uuritavad olid 2001. aastal 18-aastased ja 2016. aastal 33-aastased.

Olulised süsivesikud vähemuses

Uurimistöö näitas, et uuringuaastate jooksul hakati märkimisväärselt vähem tarbima teraviljatooteid, puuvilju ning suhkrut ja maiustusi, mis on olulised süsivesikute allikad, ning see väljendus süsivesikute üha väiksemas osakaalus toiduenergiast. «Uuringuaastate jooksul suurenes nii naiste kui ka meeste süsivesikute alatarbimine, vastavalt oli alatarbijaid 2001. aastal 44,1 protsenti ja 61 protsenti ning 2016. aastal 80,9 protsenti ja 84,4 protsenti. See võib olla tingitud uuritavate suurenenud huvist väikse süsivesikute sisaldusega ja rasvarikka dieedi vastu,» arutles Ilja Tšibisov.

Valkude tarbimine oli enamikul naistel ja meestel mõlemal uuringuaastal soovituslikes piirides ehk vastas Eesti toitumissoovitustele. Selle põhjus võib olla Tšibisovi sõnul asjaolu, et Eestis tarbitakse piisavalt palju toiduaineid, mis on head valguallikad. Üle-eestilise rahvastiku toitumise uuringu (2013–2015) andmete järgi tarbisid nii mehed kui ka naised vähemalt kaks portsjonit piimatooteid ning vähemalt neli portsjonit liha, linnuliha, kala, muna ja nendest valmistatud tooteid päevas.

Peaaegu kaks kolmandikku uuritavatest said mõlemal uuringuaastal toidust ülemäära palju rasvu ja ületarbijate osakaal aastatega suurenes. «Eesti toitumissoovituste järgi peaksid täiskasvanud sööma päevas keskmiselt aga üks-kaks portsjonit liha ja lihatooteid päevas, mitte neli, nagu üle-eestilisest uuringust selgus,» arutles Tšibisov võimaliku põhjuse üle.

Samuti täheldas ta 2016. aasta andmete põhjal märkimisväärset seost perekonna rahalise seisu ning päevase toiduenergia ja rasvade tarbimise vahel. Uuritavad, kes hindasid oma perekonna rahalist seisu heaks, tarbisid toiduenergiat ja rasvu kehakaalu ühe kilogrammi kohta keskmiselt rohkem kui uuritavad, kes hindasid seda rahuldavaks või kehvaks.

Vähem tarbimist ühes päevas

Kui 2001. aastal jäi vähemalt pooltel naistel päevase toiduenergia tarbimine Eesti toitumis- ja liikumissoovitustes nimetatule alla, siis 2016. aastaks oli nende naiste osakaal kasvanud juba 64,2 protsendini. Päevast toiduenergiat tarbis soovituste kohaselt vaid 24 protsenti 18-aastastest ja 17,7 protsenti 33-aastastest naistest.

«Kui naiste hulgas oli 15 aastaga normtarbijate osakaal vähenenud, siis meeste hulgas oli see suurenenud. 2001. aastal tarbis toiduenergiat toitumissoovituste kohaselt 14,2 protsenti ja 2016. aastal 22,7 protsenti meestest. Veidi rohkem kui kolmandikul 18-aastastest meestest jäi toiduenergia tarbimine soovituslikule alla: 15 aastaga suurenes alatarbijate osakaal 56 protsendini, aga ületarbijate osakaal vähenes 45,7 protsendilt 21,3 protsendini,» kirjeldas Tšibisov.

Lisaks toitumisharjumuste muutusele vähenes uuringuaastate jooksul ka kehaliselt aktiivsete inimeste hulk: kui 18-aastasena olid kehaliselt aktiivsed 23 protsenti uuritavatest, siis 33-aastasena vaid 8 protsenti.

Uurimistöö tulemused võiksid aidata paremini planeerida ja rakendada toitumisalaseid sekkumisprogramme, mille eesmärk on ennetada inimeste ülekaalulisust ning vähendada haigestumist kroonilistesse haigustesse.

Ilja Tšibisovi magistritöö «Toitumine noortel täiskasvanutel Eestis aastatel 2001 ja 2016» valmis Tartu ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudis tervise edendamise lektori Inga Villa ja biostatistika nooremlektori Inge Ringmetsa juhendamisel.