Skip to footer
Päevatoimetaja:
Jüri Saar
+372 739 0358
Saada vihje

Korstnapühkija töö läheb uue seadusega keerulisemaks

Kui varem on olnud korstnapühkija põhilised töövahendid puhastusharjad ja -tross, siis nüüd tuleb Toomas Hansenil objektile kaasa võtta ka arvuti. Olukorra muudab keeruliseks tõsiasi, et seda riistapuud peab kiivalt kaitsma tahma ja tuha eest.

Korstnapühkija on mees, kes madalalt ei kõnni, katustel ta võib ju veeta üle mitme tunni, laulab paljude eestlaste lemmik Jaan Pehk oma kantrihõngulises palas «Korstnapühkija». Uus tuleohutusseadus võib aga korstnapühkijatele töötunde lisada.

Märtsi alguses jõustunud seaduse üks olulisimaid uuendusi seisneb selles, et nüüd peavad hakkama korstnapühkijad end identifitseerides käima regulaarselt päästeameti vastavas veebiportaalis ning sisestama sinna kõik küttesüsteemidega tehtud toimingud. On ilmne, et selline lisakohustus nõuab võrreldes varasemaga rohkem tööaega ning see omakorda võib kergitada teenuse hinda.

Oht elektroonikale

«Töö muutub natuke keerulisemaks. Majade puhul, kus on palju kortereid, tuleb ka kõik küttesüsteemid eraldi sisse kanda,» rõhutas Tartumaal tegutsev korstnapühkija Toomas Hansen. Ta tunnistas, et ei oska hästi ette kujutada, kuidas oleks võimalik objektile minnes lisaks tarvilikele tööriistadele kaasa võtta ka sülearvuti või nutitahvel. Sestap tuleb tema sõnul tegelikkuses ikkagi kohapeal teha põgusaid märkmeid paberi peale ning alles hiljem nende põhjal andmed arvutisse kanda. Teisisõnu on tegu topelttööga.

Muu hulgas tuletas Hansen meelde, et tema töökeskkond on pidevalt tahmane ja tolmune ning see võiks kaasa võetud elektroonikat kahjustada.

See kõik on tüütu, resümeeris Toomas Hansen.

Teine võimalus on, et korstnapühkijatel hakkavad kaasas käima spetsiaalsed abilised, kelle tööks on puhaste kätega arvutit kanda ja kasutada. «Või siis tuleb kogu aeg käia auto vahet. See kõik on tüütu,» resümeeris Hansen.

Kust võtta printer?

Teine korstnapühkija Fränk Ainla juhtis tähelepanu tõsiasjale, et paljud eakad inimesed on harjunud sellega, et küttesüsteemide puhastamise ja kontrollimise kohta vormistatakse käsitsi akt paberil, aga seda ei ole nüüd enam lubatud teha. Andmete sissekandmiseks peab korstnapühkija küsima kolde omaniku isikukoodi ning lõpuks näevad akti portaalis üksnes töö tellija ja korstnapühkija ise.

Paberakt on võimalik saada üksnes siis, kui portaalis täidetud akt välja printida. Enamasti pole aga objektil printeriga ühendatud arvutit ootamas ja see tähendab, et korstnapühkija peaks ise printerit kaasas kandma või sõitma ekstra koju või kontorisse akti järele. Mõlemad variandid on väga tülikad.

Ainla avaldas veendumust, et uus kord ja sellega kaasnevad lisakohustused toovad endaga kaasa teenuse hinna tõusu.

Kolmas korstnapühkija Tauno Baškirov, kes, tõsi, on praegu tegevuse selles ametis ajutiselt peatanud, ütles, et uus seadus mõjub tallegi pisut hirmutavalt. «Korstnapühkijale läheb asi kindlasti keerulisemaks. Kui varem pühkisin päevas kuue eramu korstnad, siis nüüd paistab olevat mõeldav toime tulla pigem neljaga. Midagi pole teha, hinda peabki tõstma,» lausus ta otsekoheselt.

Vingugaasiandurist ei pääse pea keegi

Uut tuleohutusseadust vastu võttes teatas riigikogu, et selle eesmärk on suurendada tuleohutute objektide hulka, teadvustada inimestele nende endi vastutust nõuete täitmisel, vähendada tules hukkunute hulka ning luua senisest paindlikumad võimalused avaliku ja erasektori koostööks. Muu hulgas antakse seadusega valla- ja linnavalitsustele senisest suurem otsustusõigus ehitus- ja kasutuslubade menetlemisel.

Teatud kriteeriumidele vastavate tööstus- ja laohoonete, büroode ja garaažide omanikel tuleb seniste enesekontrolli aruannete esitamise asemel hakata oma objektil korraldama tuleohutusülevaatusi. Samuti muutub päästeametiga suhtlemise aeg pikemaks: senise iga-aastase aruande esitamise asemel tuleb tuleohutusülevaatus nendel objektidel teha kord kolme aasta jooksul.

Tuleohutusteenuse osutaja peab nüüd esitama ka majandustegevuse teate.

Vingumürgituse ja sellest põhjustatud surmade vähendamise nimel muutub tahkeküttel küttesüsteemide kasutajatele vingugaasiandur kohustuslikuks. See tuleb ahju, pliidi või kaminaga hoonesse paigaldada hiljemalt 2022. aasta 1. jaanuariks. Vingugaasiandurid on juba praegu kohustuslikud eluruumides, kus on korstnaga ühendatud gaasiseade. JANNO ZÕBIN

Kommentaarid
Tagasi üles