«Haiglad eskaleerivad oma suutlikkust eelkõige põhjapiirkonnas, aga ka lõunas ja oleme käivitanud või käivitamas haigete võimalikku liikumist lõunaregioonidesse,» lisas ta.

Tartu ülikooli kliinikumi juhatuse liige ja Lõuna meditsiinistaabi juht Marek Seer märkis, et nädalavahetusel hospitaliseeriti lõunapiirkonda neli põhjaregiooni patsienti, neist kolm tuli Tartu ülikooli kliinikumi. Sellist liigutust pole varem tarvis läinud.

Seer selgitas, et terviseamet sisseseatud Põhja ja Lõuna meditsiinistaapide vahel kehtib praegu kokkulepe, et patsientide logistika toimub regiooni kuuluvate haiglate piires. «Kui on vaja, liigutatakse haigeid staapide kokkuleppel,» täpsustas ta.

Lõuna meditsiinistaapi juhib Tartu ülikooli kliinikum ning sinna kuuluvad veel Ida-Viru keskhaigla ning Narva, Lõuna-Eesti, Põlva, Valga, Viljandi, Järvamaa ja Jõgeva haigla.

Seer lausus, et praegu kehtib Tartu ülikooli kliinikumile terviseameti korraldus tagada 92 voodikohta pandeemilise nakkuse raviks eraldatud spetsialiseeritud nakkusosakondades, sealhulgas esimese ja teise astme intensiivraviks. Seitse voodikohta tuleb jätta muude nakkuste intensiivraviks.

Nakkusohtlike patsientide raviks erakorralise meditsiini osakonnas on vaja eraldada üheksa voodikohta ja intensiivraviosakondades 19 isolatsioonivõimekusega kolmanda astme intensiivravi voodikohta. Seeri sõnul suudab kliinikum seda kõike tagada.

Tänase seisuga oli kliinikumis haiglaravil 57 koroonapatsienti, neist 45 nakkushaiguste osakonnas ja 12 intensiivravi osakonnas.