Erakorralise meditsiini arst: peaaegu kõik teised riigid on selliste nakatumisnäitajate korral lukku pandud

Erakorralise meditsiini arst Sander Poks. FOTO: Erakogu

Koroonasse nakatunute ja selle tagajärjel haigalravi vajavate inimeste hulk üha kasvab, aga selle foonil on meil hetkel kergemad piirangud kui aasta tagasi. Kas on kokku lepitud piir, millest alates teeme lõpuks riiklikul tasemel ära sisulised otsused? Nii küsib arst Sander Poks.

Aktiivsete haigusjuhtude arv tõuseb püstloodis ja teeb iga päev uue rekordi. See näitaja peegeldab paar nädalat hiljem haiglaravi vajavate haigete arvu.

Haiglaravi vajavate patsientide arv kasvab järjepidevalt ja ületas täna esimest korda 600 piiri. Need on koroonapatsiendid, kes on veel nakkavad. Lisaks neile on haiglates ka hulganisti koroonapatsiente, kes enam nakkusohtlikud ei ole, aga kes vajavad oma seisundi raskuse tõttu endiselt haiglaravi ja kelle üle riiklikku statistikat minu teada ei peeta.

Kõige selle foonil on meil hetkel kergemad piirangud kui aasta tagasi.

Kus on loogika? Kas on kokku lepitud piir, millest alates teeme lõpuks riiklikul tasemel ära sisulised otsused?

Kas teeme need otsused siis, kui Põhja regioonis enam vabu haiglakohti ei ole ja kõiki haiglaravi vajavaid patsiente hakatakse mööda Eestit laiali tassima, hõivates sellega tundideks kiirabibrigaadide töö? Kas teeme need otsused siis, kui kõikide Eesti regioonide haiglakohad on täis, EMOd on täis patsiente, kes ootavad osakonda pääsemist, ja inimesed ootavad EMO parklates järjekordades sisse pääsemist? Kas siis, kui raske terviserikkega inimesed ootavad kodus kiirabi, kes ei tule raske veel tunde, kuna ootab eelmise patsiendiga EMO järjekorras?

Kas teeme need otsused siis, kui kõikide Eesti regioonide haiglakohad on täis, EMOd on täis patsiente, kes ootavad osakonda pääsemist ja inimesed ootavad EMO parklates järjekordades sisse pääsemist?

62

Peaaegu kõik teised riigid on selliste nakatumisnäitajate korral riigi lukku pannud. Mis meil teistmoodi on? Mulle tundub, et enam ei ole küsimus selles, kas riik lukku panna. Praeguseks on küsimus selles, kas piirangud jäävad püsima nädalateks või kuudeks, olenevalt sellest, kui kaua otsustamisega oodata.

Ma ei ole epidemioloog ega statistik, kõigest arst. Võib-olla on mul mingi oluline detail kahe silma vahele jäänud või olen ma midagi valesti tõlgendanud. Kui see nii on, siis palun aidake mul aru saada, kuidas need trendid ilma ulatuslike piirangute kehtestamiseta ümber peaksid pöörduma?

Praegu jääb mulje, et oleme oma reageerimisega reaalsusest kuu võrra maas, aga otsustes peaksime lähtuma sellest, milline on reaalsus kuu aja pärast.

FOTO: koroonakaart.ee
Tagasi üles
Back