/nginx/o/2013/07/05/1876334t1h0df4.jpg)
/nginx/o/2012/01/26/929494t1ha474.jpg)
Kui tasuvusarvutused ja riskianalüüsid pidurit ei tõmba, võib juba tänavu alata torujuhtme ehitus Aardlapalu prügilas kogutava biogaasi Tartusse toomiseks.
Tartu biogaasiprojekt sai uue pöörde
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Oleme võtnud uued suunad, mida läinud aasta lõpus ei osanud ettegi kujutada,» ütles Tartu abilinnapea Raimond Tamm. Äraseletatult tähendab see, et seni kavandas linnale kuuluv Tartu Veevärk reoveemudast biogaasi kääritamist, väikeses koostootmisjaamas oleks toodetud elektrit ja soojusenergiat. Linn aga arendas veel teist projekti, et töödelda Aardlapalu prügilast kogutud gaas sinnasamma ehitatavas puhastusjaamas nii, et seda saaks kasutada näiteks gaasibusside kütusena.
«Viimastel nädalatel saadud teadmised on andnud selge viite, et gaasi, mis on kogutud kahest kohast, on mõistlik töödelda ühes puhastusjaamas. Mõistlik oleks juhtida prügilagaas torustikku pidi veevärgi territooriumile rajatavasse puhastusjaama,» ütles Tamm.
See tähendaks spetsiaalse gaasijuhtme ehitamist, mille pikkus oleks kõige otsema trassivaliku puhul umbes kaheksa kilomeetrit, kuid juhe võib tulla ka pikem. Trassi ei ole veel valitud. Igal juhul näitavat senised arvutused, et gaasijuhe võib olla otstarbekam kui biogaasi töötlemine kahes kohas.
Tartu Veevärgi juhataja Toomas Kapp ütles, et eeldatavasti aasta lõpus käivitatav jaam annab tunnis kuni 150 kuupmeetrit gaasi ja sellest saab toota nii palju elektrit, et piisab puhasti vajaduste katmiseks. Ent prügilas tekib gaasi poole rohkem, umbes 300 kuupmeetrit tunnis.
«Uurime, kas reovee- ja prügilagaasi töötlemisel saaks tekitada sünergiat, et suurendada mahtu ja varustuskindlust,» ütles Kapp. «Kui näiteks meie metaantank parasjagu ei tööta, saaksime siiski generaatorit prügila biogaasiga käitada.»
Üks riskikoht, mille Kapp välja tõi, on prügilast eralduva gaasihulga vähenemine ajapikku.
Nii vaatab Tartu Veevärk küsimust laiemalt ja analüüsib ka seda, kas siis, kui prügilast gaasi enam ei saa, võiks sama toru otstarve olla näiteks mõne asula reovee Tartusse toimetamine või vastupidi, võiks see hoopis sobida puhta vee juhtimiseks mõnda külasse. See tulevikuotstarve võib mõjutada trassivalikut.
Veevärk uurib ka võimalusi suurendada biogaasi tootmist. Linna üks eesmärk on biogaasi kasutamine linnaliinibusside kütusena.
Tartu Veevärgi nõukogu esimees Veljo Ipits ütles, et nõukogu arutas asja üleeile ja leidis, et projekt võib olla huvitav, aga enne otsuste langetamist tuleb asjaolud natuke selgemaks saada. «Juhatusele jäi ülesanne käia kohtades, kus sellised jaamad töötavad, ja hinnata riske,» ütles ta.
Ipits lisas, et nõukogu arutas ka küsimust, kas biogaasi töötlemisega peaks tegelema veevärk või tuleks selleks moodustada eraldi äriühing. Veel ei ole aga selles küsimuses selget seisukohta.