Kuule minevad kaamerad läbisid esimesed katsetused

Kaamerate prototüüp läbis katsed Tartu observatooriumi laboris. Foto: Crystalspace

Ettevõttel Crystalspace valmisid esimesed prototüübid kaameratest, mis lähevad NASA juhitud programmis Artemis Kuule. Prototüübid läbisid Tartu observatooriumis edukalt esimesed katsetused ning saadeti NASA koostööpartnerile Maxar Technologies edasiseks testimiseks.

Crystalspace’i asutaja ja tehnoloogiajuhi Jaan Viru sõnul sujus kaamerate prototüüpide tootmine hoolimata pingelisest graafikust plaanipäraselt. 

Kaamerate prototüüp läbis katsed Tartu observatooriumi sertifitseeritud laboris, mis ongi mõeldud kosmoseinstrumentide katsetamiseks. «Kaameraid katsetati vaakumkambris, vibratsioonistendil ning testiti ka põrutuskindlust,» selgitas  Mihkel Pajusalu, Tartu observatooriumi kosmosetehnoloogia osakonna juhataja ja kosmosetehnoloogia kaasprofessor. «Katsed on vajalikud selleks, et veenduda, et Kuule saadetavad kaamerad peaksid vastu ekstreemsetes tingimustes, näiteks kaamerate ülessaatmisega kaasnevatele vibratsioonidele ja temperatuurikõikumistele Kuu peal töötamisel,» lisas ta.

Kaamerate prototüüp läbis katsed Tartu observatooriumi laboris. Foto: Crystalspace

Nüüd lähevad kaamerate esimesed mudelid katsetamiseks kosmosetööstusettevõttele Maxar Technologies, seal integreeritakse kaamerad robotkäe külge, mis hakkab Kuu peal pinnaseproove võtma. Järgmise sammuna tehakse kindlaks, et kõik süsteemid omavahel veatult töötaksid.

Peatöövõtja Crystalspace’i arenduspartner Krakul disainis elektroonika ning arendas koostöös Tauriaga kaameratele vajaliku tarkvara. Krakuli juhi Jaan Hendrik Murumetsa sõnul sujus koostöö kõikide osalistega hästi. «Ajakava oli tihe, kuid et me tundsime oma partnereid ning olime nendega varemgi erinevates projektides koostööd teinud, suutsime ühiselt graafikus püsida,» ütles Murumets. Stereokaamerate mehaanika disainis Insero ja tootis Radius Machining. Elektroonikakomponendid toodeti Saaremaal Incapi tehases.

Tartu ülikooli hargettevõte Crystalspace kutsuti rahvusvahelisel hankel osalema 2019. aastal. 2020. aasta lõpus sõlmis Crystalspace lepingu kosmosetööstuse tehnoloogiaarendajaga Maxar Technologies stereokaamerate valmistamiseks NASA juhitud Kuu robotmissiooni jaoks, mis rajab teed inimeste minekuks Kuule aastal 2024 ning esimese inimese Marsile saatmiseks aastal 2028.

Kaamera arendusmeeskond Jaan Viru (Crystalspace), Kaarel Koppel, Arti Zirk ja Jaan Hendrik Murumets (Krakul). Foto: Kaupo Kikkas

Crystalspace on Tartu ülikooli hargettevõte, mille asutasid 2013. aastal tudengisatelliidi ESTCube-1 meeskonna insenerid Jaan Viru ja Pätris Halapuu. Crystalspace toodab peamiselt kõrgkvaliteetseid väiksemõõdulisi kaamerasüsteeme nii kosmosesse kui vaakumkambritesse, mida kasutatakse maapealsetes keerulistes töökeskkondades. Crystalspace’i kliendid on Euroopa ja USA ettevõtted ja asutused, kaitsetööstusest kosmoseagentuurideni. Crystalspace valiti aastal 2017. aastal Euroopa Kosmoseagentuuri äriinkubaatorisse.

Krakul on Eesti IoT ja autonoomsete süsteemide arendaja, mis kasvas välja ESTCube-1 projektist. Krakul on pikaajaliste ja mitmekülgsete kogemustega disainipartner ja pakub toodete täislahendusi – ideest prototüübini, prototüübist tootmiseni. Meeskond on viinud lõpule üle saja rahvusvahelise projekti Baltikumis, USA-s, Rootsis, Mehhikos, Vietnamis, Hispaanias ja paljudes teistes riikides. Krakuli juht Jaan Hendrik Murumets valiti 2020. aastal parimaks nooreks ettevõtjaks. 

Tartu observatoorium rajati aastal 1808 ja tegutseb alates 2018. aastast Tartu ülikooli instituudina. Observatoorium tegeleb teadusuuringutega, teadus-arendustööga, pakub seotud teenuseid ning populariseerib kosmosega seotud teemasid Eestis. Projektis osaleb Tartu observatooriumi kosmosetehnoloogia osakond ja selle alla kuuluv kosmose avastamise grupp. Tartu observatoorium on osalenud ja osaleb paljudes kosmosemissioonides nii instrumentatsiooni arendamise kui ka muude tegevustega, muu hulgas Euroopa Kosmoseagentuuri missioonidel Komeedipüüdur ja Ariel ning ESTCube'i  programmis. Tartu observatooriumis on ka Eesti parim taristu kosmoseinstrumentide arendamiseks ja katsetamiseks.

Crystalspace’i kaamerad on osa Maxar Technologies’i eksperimendist Sample Acquisition, Morphology Filtering and Probing of Lunar Regolith (SAMPLR), millega võetakse Kuu pinnase proove ning uuritakse nende omadusi. Maxar Technologies SAMPRLi eksperiment on üks 12 tehnoloogiast, mille NASA valis programmi Artemis koosseisus Kuule saadetavate erafirmade poolt ehitatavate maandurite ja kulgurite lastideks. Programmi Artemis eesmärk on saata inimesed, sealhulgas esimene naine, aastaks 2024 Kuule ning luua aastaks 2028 Kuul püsiv inimasustus, mis omakorda on hüppelauaks inimese saatmiseks Marsile ja kaugemale.

Maxar on USA kosmosetööstusettevõte, mis pakub teenuseid nii valitsustele kui äriklientidele, et aidata jälgida, mõista ja navigeerida muutuvat planeeti, pakkuda lairibasidet ning uurida ja edendada kosmose kasutamist.